mis talle pähe sähvatas, mida ta nägi või luges.Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast mingisuguseid esimesi konspekte kavatsevate traktaatide jaoks.Kuid ka nende monotemaatiliste osade sees leiame sageli arvukalt vahekiilundeid, mis pole üldse seotud tekstidega, kuna Leonardo ajus sündisid ülekülluses aina uued ideed.Nõnda leiame tegelikult kõikides käsikirjades segipaisatult teaduslikke märkmeid, tehnilisi joonistusi, väljakirjutusi loetust, oma enda mõtteid, traktaatide konspekte ja väga arvukalt kunstilisi eskiise.See kõik on suuremalt osalt peegelkirjas kirjutatud.Aastal 1504 koostas Leonaro ise oma käsikirjaliste raamatute nimekirja, kus ta toob ära 68 köidet.Kuni surmani lisandus neile veel väga palju uut.Võib arvata, et kogu oma elu jooksul kirjutas ja joonistas Leonaro umbes 30000 lehekülge
inimestele. Nad peavad küsimuste abil teada saama teatud informatsiooni või arvamusi. Kogutud info analüüsitakse. Hiljem esitavad õppijad ettekande intervjuu tulemuste kohta. Kui tegemist on ühe intervjuuga, rõhutab see teadmisi ja arusaamisvõimet. Kui tehakse rohkem kui üks intervjuu, saab teha võrdleva analüüsi, sünteesi ja anda hinnanguid. 21. Ideekaart. Ideekaardi puhul loetletakse probleemi lahendust käsitlev info algselt segipaisatult, hiljem see süstematiseeritakse. Ideekaardi koostamisel võib kasutada erinevaid kujundeid: harupuud, maja, geomeetrilisi kujundeid, püramiidi, treppi, joonistusi jne. Meetod on kasulik, kuna: võimaldab õppijal üle saada hirmust asuda mittetuttava probleemi lahendamise kallale, võimaldab täiendada ja süstematiseerida teadmisi, võimaldab lõimida erinevaid läbitud ning uusi teemasid, võimaldab edastada ja saada informatsiooni konkreetse probleemi lahendamiseks,
Esiteks on testis kasutatud kohati moodsat sõnastust, et tabada intelligentsi infotöötluse raamistikus. Mõned ülesanded püüavad hinnata lapse võimekust järjestikuses tunnetusprotsessis, näiteks korrata kuuldud arvu numbrite kaupa või jäljendada eksaminaatori poolt lauale koputatud rütmi. Mõned ülesanded kontrollivad lapse suutlikkust töödelda üheaegselt esitatud informatsiooni, näiteks meenutada leheküljel segipaisatult paiknevaid kujundeid. Teiseks uuenduseks on testis osutatud eriline huvi puuetega laste ja kultuuri- või keeltevähemuste vastu. Selleks on testi lülitatud mittesõnaline osa, milles küsimused esitatakse pantomiimina ja neile võib vastata zestidega. See osa on eriti oluline, et hinnata lapsi, kes ei oska piisavalt rääkida inglise keelt või kes on kuulmispuudega. Neuropsühholoogiline test. Intelligentsuse testimise laiendusena püütakse närvikliinikus avastada patsiendi
salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri. · seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu
Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Hajusoonelisus- sooned asetsevad segipaisatult e hajusalt, muutes aastarõngaste jaotus eristuse paljale silmale eriti raskeks.Hajusoonelised nt kask, pöök, vaher, pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8...6,2 m/h. Varjatud rõngassoonelisus- Rõngassoonelisus- sooned on kogunenud aastarõngaste kaupa ringidesse. Kevadpuidu sooned sügispuidu soontest märgatavalt suuremad. Aastarõngad hästi eristatavad. Rõngassoonelised on nt jalakas, saar, tamm. Tõusevvoolukiirus on aga 20...40 m/h.
annaabi.ee 
