Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed.
Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt
(kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo
turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse
toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda
tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua
toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need
vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes
asendub sookask männiga.
Rabametsad katavad suurte rabade nõlvu ja äärealasid, rabasaari ning väiksemaid
rabasid. Puurinde moodustavad kidurakasvulised männid, hajusalt kasvab sookaski,
põõsarinnet tavaliselt ei ole
annaabi.ee 
