Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas vahekorras. Loomsed valgud seeduvad taimsetest paremini, aga samas aitavad ka taimsetel valkudel paremini seeduda. See on normaalse segatoitumise alus. RASVA POLE VAJA PÕLATA Lihas esineva rasva hulk sõltub liha liigist, looma toitumisest ja konkreetsest lihatükist. Mida rasvasem liha, seda vähem valke ja vastupidi. Rasva värvuse järgi saab hinnata lihalooma vanust. Noortematel loomadel heledam, vanematel tugevalt kollane. Rasvavaba toidu söömisel tekib teatud aja möödudes tõsiseid probleeme rasvlahustuvate vitamiinide omastamisega. "LOOMNE TÄRKLIS" Lihas on süsivesikuid väga vähe, nimetamist
Heaks valguallikaks on ka pähklid, mandlid ja erinevad seemned, millede valgusisaldus on ~20%. Neid võiks süüa vähemalt 30g 3-4 korda nädalas. Teraviljadest on parima valgulise koostisega tatar. Järgnevad kaer, oder, riis, rukis ja nisu. Taimsetest toiduainetest on parima koostisega soja ja tema baasil valmistatud tooted, teistes esineb vajakajäämisi ühe või mitme aminohappe osas. Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende valgusisaldus on kõrge ning aminohappeline koostis suhteliselt hea. Päevase valguvajaduse rahuldamiseks piisab, kui me sööme 200-300g kohupiima või 300-400 g kala või liha. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 3,4% valku. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav. Kalaliha valk on samuti kõrge toiteväärtusega, sisaldab vähem sidekudet kui veise- või sealiha ning seetõttu kergesti seeditav
DNa komponentide sünteesiks Südame normaalseks talitluseks Meestel isassugurakkude arenguks e. spermatogeneesiks Kehavõõraste ainete kahujutustamiseks ja raskemetallide (tallium, kaadmium, arseen, elavhõbe) imendumise blokeerimiseks Millistest toiduainetest saame seleeni? Pähklitest, õllepärmist, merekaladest, koorikloomadest, viinamarjadest, merevetikatest, tailihast, piimatoodetest, brokkolist, täisteratoodetest ja seemnetest, laukudest ja sibulast. Seleenipuudust Normaalse segatoitumise puhul ei kujune. Seleenipuudust on märgatud piirkondades, kus pinnase seleenisisaldus on väike. Meestel võib seleenipuudus põhjustada viljakuseprobleeme. Seleeni liigtarbimine Võib olla toksiline, kui kasutada seleenipreparaate pika aja jooksul, Sümptomiteks on iiveldus, seedekulgla talitluse häired, palavik. Raskematel juhtudel võib tekkida halvatus, seljaajupõletik ja järgneda surm. Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks,
annaabi.ee 
