Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistutes metsades Peamiselt laanemetsas Eelistab niisket ja viljakat pinnast Eelistab niisket ja jahedat kliimat Levinud mägedes ja jõeorgudes Kasutamine Nuluõli Vaik Puit Haljastus
vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II...III boniteedi männikud või kuusikud, segapuistutes esineb kaske ja haaba. Kanarbiku kkt- õhukeselt leetunud harilik leedemuld mitmesuguse päritoluga liival. Levinud saartel, Põhja-Eestis ja Peipsi põhjakaldal. Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja
See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu. Kuuse eripärad Varjutaluv Tihe II rinne, järelkasv Reageerib hooldamisele aeglaselt Heaks puistuks kasvamiseks vajab viljakat kasvukohta Suurem hooldusvajadus, kuna viljakal alal suurem konkurents Kuuse eripärad Kasvukiirus Kasvab eluea lõpuni, suur produktiivsus Noorelt aeglane Lehtpuud kasvavad üle II rinne Looduslikult ainult segapuistutes Külmahell Tormihell Põuakartlik Kuuse eripärad Mädanikud ja murdumine Iga vigastus mädanik Murdub hiljemalt paarikümne aasta pärast Põder esimesed 10 aastat ei ohusta, kits küll Valgustusraie kuusikus Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. Kui külgokste juurdekasv hakkab ületama ladvavõrse juurdekasvu (nn
Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tingimustes valitsev, kuna see on majanduslikult ja ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam. Turbaraiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikute, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõva lehtpuupuistutes. Valikraied Eesmärk on luua võimalus metsade loodulikuks uuendamiseks, parandada nende seisundit ja püsikindlust. Valikraie tegemiseks tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puuud.
Erinevalt turberaiest on valikraie eesmärgiks kujundada erineva vanuselise koosseisuga puistu ja metsa kui sellist ei likvideerita. Teatud aja järel tuleks mets üle vaadata ja raiuda puid sealt, kus see on metsakasvatuslikult kõige otstarbekam. Valikraiete käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, s.t. mets on pidev. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust. Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes. Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: *Mets on püsiv, s.t. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg. *Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku
puude seemneid, kuid samas ka levitavad neid. Ka tolmlemine on seotud loomadega putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega
likvideerita Valikraie käigus mets ei hävi, vaid jääb püsima, st mets on pidev Valikraie asendab nii hooldus- kui ka lõppraiet ja seda tehakse nii metsakasvatamiseks kui puidu varumiseks Keskkonnakaitseline, tulunduslik, kui ka majanduslik aspekt Eesmärk: o Luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanustelistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: o Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma erinevaid funktsioone kogu aeg
Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm,
varumiseks. Valikraiel on nii keskkonnakaitseline, tulunduslik, kui ka metsauuenduslik aspekt, mida tuleb arvestada iga raiejärgu ajal. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit
(kehatemp. langeb 15-29 kraadini), öösel 35-40 kraadi. Iseloomulik on ka talveuni. LENDORAV (Pteromys volans) - nahakurd esi- ja tagajäsemete vahel moodustab lennuse, mis võimaldab veidi liuelda, sooritada 30-40m hüppeid. Enamasti öise eluviisiga, suured tumedad silmad, karv on talvel hõbehall, suvel pruunikashall, kõht valge. Koheva sabaga oravast väiksem loom.Eestis hävimisohus - levinud Kirde- ja Edela-Eestis. Elab vanades lehtpuu- ja segapuistutes, sest vajab pesitsemiseks õõnsusi, võib kasutada ka teiste lindude pesasid või ehitab ise okstest pesa. Peamiselt toitub haava-,kase-,paju- noortest võrsetest, koortest, seemnetest. Kogub talvevarusid. Sigib 1-2 korda aastas ja toob ilmale 2-3 poega, kes on 2 nädalat pimedad, neid imetab umb. kuu. Elavad 6-8 aastaseks. Vaenlaseks on metsnugis, suured kakud , kullid.
ainest mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast pärit, aga ka atmosfäärist pärit (sümbiontne sidumine) toiteelementidest jõuab mulda tagasi (juurde). Rohkesti varist võivad toota ka alusmets ja -taimestik. Varise hulk oleneb ka ilmastikutingimustest ja puistu koosseisust: põuastel aastatel on varist vähem ja segapuistutes on varist tavaliselt rohkem kui puhtpuistutes. Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86...90% mullast hangitud lämmastikust ja 83...89% tuhaelementidest. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest
metsaalusele maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Teatud osa orgaanilisest ainest satub mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Rohkesti varist annavad ka alusmets ja -taimestik. Sarapuu alusmets võib 14 aasta vanuses noorendikus anda 26% kogu varisest. Varise hulk oleneb ka meteoroloogilistest tingimustest: põuastel aastatel on varist vähem. Segapuistutes on varist tavaliselt rohkem kui puhtpuistutes. Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86...90% mullast hangitud lämmastikust ja 83...89% tuhaelementidest. Maapinnale varisenud varis moodustab seal enam-vähem stabiilse orgaanilise aine kihi, mida nimetatakse metsakõduks. Selle pealmises osas on taimeosad säilitanud
Kui looduslik uuendus pole piisav, tuleb rakendada täiendavat kultiveerimist. Valikraiete eesmärk: luua võimalus metsade looduslikuks uuendamiseks, parandada nende sanitaarset seisundit ja püsikindlust, samuti kasutada senisest paremini ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes, kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks
Diskonteerimismäär Madalate intressimäärade kasutamine tavaliselt pikendab raieringi. Maa väärtus Mida suurem on maa väärtus, seda lühemaks kujuneb raiering. Riskitegurid Mida kõrgem on puistut negatiivselt mõjutav riskitegur, seda lühemaks kujuneb raiering. Metsaomanik lihtsalt realiseerib puidu enne, kui sellega võib midagi juhtuda. 60 Puistu liigiline koosseis Segapuistutes peab küpsusvanuse määramisel arvestama erinevate liikide osakaalu puistu koosseisus. A.Nilson (1979) on selleks pakkunud järgmise küpsusvanuse arvutamise valemi: n U (0,1 k i ai 6 B ) Pn , kus (5.6) i 1 U puistu küpsusvanus a; ki i-nda liigi koefitsient koosseisuvalemis; ai i-nda liigi Ia boniteedi modaalse puistu raievanus a; B boniteediklass (Ia = 0, I = 1 jne.);
ära nende puiduressursse ning samas tagada metsa kõigi funktsioonide (sealhulgas ka kaitsefunktsioonide) parem täitmine. Majanduslikust küljest on valikraiete eesmärgiks on kasvatada väärtuslike puuliikide jämedaid sortimente ja raiuda neid turunõudluse tippajal. Selleks hoitakse puistute täius üsna madalal - 0,6-0,7, et puistu jooksev juurdekasv oleks võimalikult kõrge. Puistud valikraie tegemiseks - Valikraiet tehakse erivanuselistes segapuistutes, erivanuselistes puhtkuusikutes, mitmerindelistes puistutes ja nendes üleseisnud, looduslikult uuenevates männikutes kus see puistu juhtfunktsiooni täitmise huvides on vajalik. (Euroopas nulg, pöök) Puude valik raieks - Valikraiega raiutakse välja puud kas üksikult või väikeste gruppidena, mis kuuluksid sanitaarraiele, järelkasvu takistavad puud, püsimetsa mittesobivad puud, raieküpsuse saavutanud või üleseisnud puud. Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit
annaabi.ee 
