) Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul. Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705. Areaal: Valge männi kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades New- foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. 11 Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2..
Valge mänd (Pinus stróbus L.)Strobus; strobos kreeka k. pöörlev, tiirlev; viitab selle puu koore kasutamisele teatud religioossete rituaalide puhul. Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705. Areaal: Valge männi kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades New- foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8..
annaabi.ee 
