Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik(riigi) sektor ning Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida riik reguleerib majandust.
Segamajandus segamajandus on majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega.
Segamajandus on majandussüsteem, mis ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni ja kus ressursside ning hüviste jaotuse otsustavad esmajoones turg ning vähemal määral riik ja traditsioonid.
Segamajandus - kontroll majanduse üle jagatud, otsused tootmise kohta tehakse turumajanduslikust aspektist, hind kujuneb nõudluse-pakkumise tulemusel, erasektor saab kasumit, riik saab makse.
Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid sihtkoht (ka: saabumiskoht) - isiku uus elukoht.
Segamajandus – erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused
Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. riigiomanduses olevatel ettevõtetel.
Segamajandus – tänapäeval eksisteeriv vaba turumajandus, mida valitsus teatud määral reguleerib majandusliku stabiilsuse saavutamiseks ja turutõrgete tagajärgede pehmendamiseks.
Segamajandus on üldiselt vaba turumajandus, mida valitsus makroökonoomilise ebastabiilsuse vältimiseks ning turutõrgete tagajärgede leevendamiseks mõningal määral reguleerib.
Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui süsteemis, siis on tegu monetaristliku, kui kahest siis bimetallistliku riigiomanduses olevatel ettevõtetel.
Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli
Segamajandus – tekib asjaolul, kus turg ei ole osutunud igas olukorras täiuslikuks eha tule ressursside paigutamisega toime nii, nagu ühiskonna seisukohast vaja oleks.
Segamajandus on vaba turumajandus, mida valitsus mõningal määral reguleerib vältimaks makroökonoomilist ebastabiilsust ning leevendamaks turutõrgete tagajärgi.
Segamajandus – majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu- ja tavamajandusest.
Segamajandus - majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu.
Segamajanduses on riigi funktsiooniks konkurentsi tagamine ja monopolide tegevuse reguleerimine. Konkurentsipoliitika ülesanne on konkurentsi kindlustamine.
Segamajanduse ehk nn. reguleeritud turumajanduse korral toimivad enamasti turumajanduse reeglid, kuid teatud valdkondades sekkub ka riik, püüdes suurendada selliste hüviste tootmist, mida erasektor loob ja tarbib liiga vähe (näiteks haridus- ja tervishoiuteenused, riigikaitse, keskkonnakaitse).
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
