rinde üle võtmist kindlustatud joonele, mis asus praeguse Eesti piiridest nihutatuna pisut 10 M. Burget. EestiLäti piiri ..., lk 10-11. 11 Samas, lk 13. 12 Samas, lk 18. 13 Valgamaa ..., lk 207-208. 6 Läti sisemaale. Antud demarkatsioonijoonele pidid Eesti väed jääma tähtajani, mille pidi määrama rahvusvaheline segakomisjon. Samas lepingus pandi paika ka otsus EestiLäti segakomisjoni moodustamiseks, mille ülesandeks jäi kindlaks määrata kahe naaberriigi vaheline piir.14 Kokkulepitud demarkatsioonijoonel, mida on nimetatud ka sõjaaegseks piiriks, seati sisse ka ajutine tollipiir.15 See ajutine piirijoon jättis esialgu Valga koos selle lähiümbrusega eestlaste kätte. Sama. aasta 15. septembril tuligi Valgas kokku EestiLäti segakomisjon piirijoone määramiseks, mis pidas poole aasta jooksul kolm istungjärku. Piirikomisjoni suurimaks ja
Ühendriikides on konstitutsiooni parandusettepanekuid tehtud umbes 10 000. Jaapani jäiga põhiseaduse muutmiseks peab poolt olema vähemalt 2/3 parlamendi ülemkoja liikmetest, seejärel toimub muudatuse vastuvõtmine kas referendumil või parlamendi uue koosseisu poolt pärast valimisi. Siin on muutmiseks tarvis parlamendi mõlema koja 3/5 häälteenamust. Kui sellist ei saada, moodustatakse edasiminekuks parlamendi mõlema koja segakomisjon. Kui segakomisjoni projekt ei saa mõlema koja 3/5 häälteenamust, siis on vaja Senati absoluutset häälteenamust ja Kongressi 2/3 häälteenamust. Uue põhiseaduse vastuvõtmiseks ja mõnede peatükkide muutmiseks on vaja mõlema koja 2/3 häälteenamust. Seejärel saadetakse parlament laiali ja selle uus koosseis peab andma jällegi vähemalt 2/3 häälteenamuse. Seejärel on vajalik veel referendum. § 4. Piirangud konstitutsiooni muutmiseks
asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli valda. Eestile läinud Narva jõgi ja Irboska kõrgustik pakkusid sõjalis-strateegiliselt parimat võimalikku looduslikku kaitset. Etnilises mõttes oli äärmiselt oluline Setumaa ja Narva linna liitmine, kus elasid põhiosas eestlased. Narva tööstusettevõtete jäämine Eestile tõotas aga edaspidi majanduslikku tulu. Riigipiir demarkeeriti aastatel 1920-1923 võrdse segakomisjoni abiga. Vaherahulepingu kohaselt määrati Eesti ala lääne pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada mitte ühtegi kindlustust. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama neutraalsena Eesti piirialasid. Pärast rahulepingu ratifitseerimist tohtis esimesel kuuel kuul iga piiriversta kohta olla mõlemal poolel piirivalvuriks 40 meest, pärast seda aga 30 meest.
se maailmasõja ajal olnud ambitsioonikas biorelvaprogramm. Saksamaa olevat proovinud eksportida bioloogilise ründeainega nakatunud (Bacil- lus anthracis ja Pseudomonas Pseudomallei) veiseid ning hobuseid Ameeri ka Ühendriikidesse, Venemaale ja teistesse riikidesse ning korraldanud kooleraepideemia Itaalias ja katkuepideemia Peterburis. Saksamaa ei võt- nud biorelva kasutamist omaks, samuti ei leidnud Rahvasteliidu Ajutise Segakomisjoni alakomitee 1924. aastal tõendeid, mis kinnitanuksid Sak- samaa biorelvaprogrammi olemasolu. Tegemist oli sõjaaegse propaganda- ga, et näidata vaenlast halvemast küljest. Teises maailmasõjas kasutasid biorelva ainult jaapanlased Mandzuurias (Hiinas). Seda levitati lennukipommidega, mis olid täidetud katku naka- tatud kirpudega. 167 massihävitusrelvad
annaabi.ee 
