KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
aasta kevadega võrreldes, rohkem kui kolm korda. Tegutsevas kaubandusvõrgus
õitses aga eraalgatusel baseeruv spekulatsioon ja mehhinatsioonidele toetuv
ülikasumeid taotlev röövkaubandus. Koos kaubandusvõrgu arvulise
kokkutõmbamisega toimusid ka nihked üksikute tegevusalade osatähtsuses. Eriti
tugevasti kasvas segakaubandusvõrgu osakaal. Seda tuleb vaadelda sõjaaja ja
kaardisüsteemi tingimustes seaduspärase nähtusena, sest segakauplused elanikkonna
kaupadega varustamisel on eriti vajalikud maal ja väikelinnades. Nimelt võimaldavad
segakauplused kaubakoguste nappuse korral saada kõige rohkem kasumit: lai
kaubasortiment tagab kaupade kaupade üldise nappuse korral küllaldase käibe.
Okupatsiooni ajal püüdis seepärast iga kaupmees tõsta oma käivet, realiseerides
kaupluses üldreeglina kõike, mida oli vaid võimalik hankida. Kujunes majandusliku
annaabi.ee 
