Kunstiteraapias väljendame oma tundeid ja mõtteid kas teadlikult või alateadlikult. Meie loodud pilt või skulptuur on meie mõtete, tunnete, kogemuste või unistuste peegel. Terapeut aitab mõtestada ja leida just meie jaoks loodu tähenduse. (Sein, M; 2008) Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, kus kliendil on lihtsaid kunstimaterjale kasutades võimalik uurida oma sisemaailma nii sõnalisel kui mittesõnalisel moel. Kunstiteraapia pakub võimalust väljendada raskeid või segadusttekitavaid tundeid turvalisel viisil. See on ainulaadne tee suhtlemiseks ja mõistmise saavutamiseks. Teraapias aset leidev loomise protsess viib meid lähedale oma kujutlusi loovale osale ning süvendab intuitsiooni.(www.kunstiteraapiad.ee) Lühidalt öeldes ongi kunstiteraapia kunsti kasutamine teraapilistel eesmärkidel. Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm. Kunstiliikidega tegeletakse eraldi, üksteise järel, samaaegselt
Näiteks firma Lihatööstuse AS Karree koosneb üldosast Lihatööstuse AS ning nimest Karree. Rein Kull on tõdenud, et ärinime puhul on kaks põhimõttelist võimalust: 1) kas kasutada laiemas tähenduses sõna nimetus ja kitsamas sõna nimi või 2) kasutada ärinime kõige laiemas, registrinimetuse tähenduses ja ulatuses ning kõnelda ärinime üldnimelisest ja päris- ehk erinimelisest osast. (Kull 2000: 19). Et mitte luua juurde uusi segadusttekitavaid termineid (pärisnimi ehk erinimi), oleks vastuvõetavam Saari lahendus: ärinimi tervikuna on nimetus, mille koosseisus võib olla nimi. Sellest lähtuvalt tuleks ka äriseadustikus esitatav ärinime definitsioon muuta keeleliselt korrektseks. Nime ja nimetuse eristamine võimaldaks pakkuda asjatundlikke juhiseid ärinimede moodustamiseks ning võimaldaks äriseadustikus või väljaspool seda täpsustada, mida ärinimes tõlkida, mida mitte, millistele osadele saab
annaabi.ee 
