See võimaldab võrreldes CD-ga väiksemat süvendit DVD pinnale graveerida. Seega on ka DVD mahutavus suurem. Kui vaadata Blu-ray Disci, DVD formaadi järeltulijat, siis see kasutab laserit lainepikkusega 405 nm ja ühe kahekihilise ketta mahutavus on 50 GB. Andmestruktuuri järgi saab DVD-sid jaotada neljaks: DVD-Video sisaldab filmiandmeid (video ja heli) DVD-Audio sisaldab hea kvaliteediga heliandmeid DVD-Data sisaldab suvalisi andmeid Segaandmeid sisaldav DVD Iga tüüpi DVD võib kasutada ükskõik millist andmestruktuuri. Formaadid DVD-sid kasutatakse erinevate andmete salvestamiseks. Kirjutatavaid DVD-sid on kahte tüüpi: DVD-R ja DVD+R. DVD-R-e toodetakse kahes formaadis: General (650 nm) ja Authoring (635 nm), Authoring kettad võivad salvestada ka krüpteeritud sisu, aga General kettad mitte. ,,Pluss" ja ,,miinus" formaadid kasutavad erinevaid kirjutamis-spetsifikatsioone. 1997
kogustes. 1985. aastal toodeti esimene CD-ROM ja 1990. aastal esimene CD-R. (Vikipedia) 1.2.6 DVD DVD on CD-d meenutav andmekandja, mis mahutab rohkem andmeid kui tavaline CD. DVD on tehtud spiraalsoonest, mis on tehtud spiraal soonest, mida kirjutatakse või loetakse alates ketta keskpunktist. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm. DVD-d jaotatakse andmestruktuuri järgi nelja alarühma: DVD Video, DVD Audio, DVD Data ja segaandmeid sisaldavaks DVD-ks. DVD-del on üks või kaks poolt ning üks või kaks kihti ning vastavalt sellele varieerub ka mahutavus, mis jääb vahemikku 1.46 GB ja 9.40 GB. (Vikipedia) DVD-ROM on kirjutuskaitstud plaat, millele ei saa andmeid kirjutada ega kustutada. DVD-R-ile ja DVD+R-ile saab andmeid kirjutada, kuid kustutada enam ei saa. DVD- RW-le ja DVD+RW-le saab andmeid kirjutada ning ka kustutada. DVD-RAM-ile saab samuti andmeid lisada ning neid ka kustutada. (windows.microsoft.com) 1993