käsikirju. 1935. aasta septembris toimus Saksamaal Nürnbergis natside aastakoosolek, kus võeti vastu kaks juudivastast seadust, mis läksid ajalukku Nürnbergi seaduste nime all. Nende järgi olid poliitilised ja kodanikuõigused nüüdsest ainult aarialastel. Seadusega oli ka täpselt määratletud, kes on juut: juutideks kuulutati kõik, kelle soontes oli kolmveerand või pool juudi verd, kes olid juudi usku või abielus juudiga. Segaabieludest sündinud lapsi ei peetud küll juutideks, kui ka mitte aarialsteks, ning neidki diskrimineeriti. Juutidel keelati abielluda mittejuudiga, pidada nooremaid kui 45-aastaseid teenijaid, heisata Saksa lippe majadel või ametihoonetel. Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest. Juutide tagakiusamine piirduski alguses vaid nende kiusamisega kuid juba mõne aasta möödudes muutus see nende massiliseks julmaks hävitamiseks. Hitleri algne idee ei
külaühiskonda, mida teised vähemusgrupid on respekteerinud 6. Volgasakslaste puhul tundub see loogiline: võimude poolt 1941. aastal eesti küladesse saadetud pidid 2 Kulu 1997, 85 3 Kulu 1997, 86-87; Viikberg 1988, 285 4 Granö 1905, 38-39 5 Nigol 1918, 41 6 Viikberg 1997, 38 paratamatult küla kõnekeele omandama, vene keel polnud tol ajal veel ülevõimu saavutanud. Soomlaste "eestistumine" sai alguse ilmselt nende vähemusse jäämisest ja segaabieludest ning seda soodustas ka keelte sarnasus7. I.Lotkin8 märgib, et Lääne-Siberis on tänapäeval eestlasi ja lätlasi enam-vähem võrdselt, kuid Kovaljovos ja mitmetes teisteski Omi asunduse segakülades on lätlased siiski vähemuses. Eestlased, kes lapsena mõlemat keelt rääkisid, ütlevad end nüüdseks naabrite keele unustanud olevat. Omi asunduse külad Vana-Viru, Uus-Viru, Ivanovka ja Kovaljovo kõik praeguse Omski
Juhiks oli Lenin. Poliitbüroo koosnes juutidest. Punase terrori reziim. 7. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle Miks juudid ikkagi rahvusena on säilinud (tegurid): 1. Judaism, kui identiteedi alus ja judaismi reeglite täitmine. Kui kõik oli ära võetud, siis usku ei saanud võtta. Juut, kes vahetas usku, heideti juutide kogukonnast välja. 2. Verepuhtuse säilitamine. Juut abiellus oma rahvuskaaslasega, hoiduti segaabieludest, mis toovad kaasa sulandumise teiste rahvastega. 3. Juutide loomupärane edasipüüdlikkus tähtsate ametite poole, hea hariduse suunas et saaks hästi ära elada (advokaadid, teadus, pangandus, kultuuri sfääris- tippviiuldajad, Baskini perekond teatris, Eri Klas, maailma maletajad) 4. SIONISM juudi rahvusliikumine, 19 saj lõpus. Selle rajas juudi päritolu ajakirjanik Theodor Herzl
· Inimlik kadedus oldi kadedad, et juudid olid edukad ja rikkad. Eduka inimese puhul jälgiti tema näojooni kasvõi rohkem, et kas seal on juudi rasssi tunnuseid. Juudid jäid rahvusena püsima, isegi siis , kui olid 2000 aastat maailmas laiali paisatuna. Miks? 1) judaismi reeglite täitmine juutide identideedi (enesemääratlemise) alusaks sai. Juuti kes usku vaetas,ähvardas juudi kogukonnast välja heitmine. 2) Verepuhtuse säilitamine juudid hoidusid segaabieludest. Juut abiellus juudiga. Arvati et segaabielud viivad rahva hääbumiseni. 6 3) Juudid on kokkuhoidlikud ühiskäendus on tugev (kui juut sai jalad alla, siis ta aitas oma rahvuskaaslast), kokkuhoidmine ja ühtekuuluvust. Edasi püüdlikus, hea haridus, Edukad maletajad, äris jne. 4) sionism juudi rahvuslik vabadusliikumine. Juutide ärkamisaeg. Rajajaks Austria-Ungaris tegutsenud juudi soost ajakirjanik T
Krivonogovi uurimus 4-5 aastat hiljem näitab, et tegelikkuses on see Taimõril vaid 44% ning igapäevaselt kasutab nganassaani keelt vaid 17,6% nganassaanidest. Põhiliseks suhtluskeeleks nii kodus kui tööl on kujunenud vene keel. Noorema põlvkonna keelevahetus on olnud kiirem (umbes 20-30 aastat) kui teistel põhjarahvastel johtuvalt järsust 10 paikseks jäämisest multietnilistes külades, segaabieludest ja internaatkoolis käimisele. Tulemus on sedavõrd drastiline, et sageli ei saa nganassaanikeelsed vanavanemad ja venekeelsed lapselapsed üksteisest aru (Helimski 1995: 150). AJALUGU Nganassaanid assimileerisid endasse ilmselt mingi paleoasiaatilise kütirahva, nagu ka läänepoolseid jukagiire, põhjapoolseid tunguuse ja läänepoolseid samojeede (Gratsova 1994: 242). 17. sajandil maksustati nganassaanid venelaste poolt. Pikka aega elasid nganassaanid üsna eraldatuna venelastest
annaabi.ee 
