riikides - Indias, Hiinas, Sudaanis, kuid ka Aafrikas ja Ameerikas. Seesamiseemned sisaldavad rohkesti väärtuslikku seesamiõli. Samuti E-vitamiini, letsitiini, rikkalikult taimseid valke (20-40%), magneesiumi, rauda ning kaltsiumi. viimast on organismil parem omastada , kui seemned on töödeldud pastaks. Seesamiseemnetel on pärast röstimist meeldiv pähkli maitse. Seemneid puistatakse kookidele ja jahvatatult kasutatakse ka maiustuse - halvaa koostises. Eriti suur on seesamiseemnetes mineraalainete sisaldus. 50 g-st seesamiseemnetest saame päevase kaaliumiannuse. Kaalium osaleb muu hulgas vedeliku tasakaalu reguleerimises. Märkimisväärne on ka raua- ja tsingisisaldus. Raud osaleb hapniku- ja süsihappegaasi edasikandmisel, tsink mõjutab ensüümide osana rakkude tegevust. Seesamiseemneid saab kasutada lisandiks igasugustes küpsistes ja maiustes. Samuti sobib neid kautada rohelistest taimedest salatite üleriputamiseks, pannkoogitainasse,
Kaltsiumivajaduse rahuldamiseks tuleb päevas juua 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks süüa 100- 200g kohupiima ja 30-40g juustu. Piima võib ka asendada keefiri, peti või jogurtiga. Hapupiimatooted aitavad ka rasedal kõhtu korras hoida. Raseduse ajal on suurenenud rauavajadus. Raud kuulub hemoglobiini koostisesse, rauapuudusel väheneb ema ja loote kudede hapnikusisaldus. Rauda on tarvis ka sünnitusjärgseks taastumiseks. Rauda on palju loomalihas, teraviljatoodetes, seesamiseemnetes, kibuvitsamarjades. Vajadusel kasutatakse lisaks rauatablette, mida määrab arst või ämmaemand. Mitmekülgse toitumise, õige toiduvaliku ja piisava liikumise korral peaks tulevane ema vajalikud vitamiinid kätte saama vitamiinipreparaate lisaks võtmata. C-vitamiin parandab raua imendumist. C-vitamiini leidub puuviljades, köögiviljades, marjades. Süüa võiks neid toorelt ja võimalusel värskelt. Eeslistada tuleks kodumaiseid marju, puu- ja juurvilju. Välismaised puu- ja
annaabi.ee 
