NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel NVSL arvutid NSVL Liidu Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudis oli samalaadne töö I.Bruk juhendamisel. M1 1952 M2. Hiljem seeriatootmises nimega "Minsk" 1953 valmis J. Bazilevski juhtimisel arvuti "Strela", mis läks seeriatootmisesse 1954 a. järgnes B.Ramejevi "Ural". Tänan tähelepanu eest!
Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni. 8008 -oli esimene nii numbrilise kui ka tekstinformatsiooni töötlemist võimaldav mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 0,2 MHz ja sisaldas 3500 transistori. 8080 -esimene laiemat kasutamist leidnud mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 2 MHz ja sisaldas 6000 transistori. 8086 -Arvutustehnika arengut enim mõjutanud (mõjutav) mikroprotsessor. 90-95% personaalarvutitest põhinevad mikroprotsessoritel, mis on 8086 otsesed järeltulijad (tunnevad 8086 käsustikku- nt. 8088, 80286, 80386, 80486, Pentium, Pentium II, Celeron, AMD K6 jt.)
ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist. Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910. a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli Packard Twin-Six juba V12 mootoriga ning tulemata ei jäänud ka V16, mis nägi seeriailmavalgust 1930. a. Cadillac Model 452 peal. V6 läks seeriatootmisesse alles 1950. aastal. Viimane R8 ehk reaspaigutusega 8-silindriline mootor oli kasutusel nõukogude limusiinil ZIS-110, mida toodeti aastani 1959. Kummalisel kombel on valminud ka üks 9-silindriline agregaat, mis pandi 1929.a. Willisele, ent sest suuremat asja ei saanud. Sele 15 Pontiac G6 3.9 V6 (Rhiya) 14 KOKKUVÕTE
ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist. · Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910. a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli Packard Twin-Six juba V12 mootoriga ning tulemata ei jäänud ka V16, mis nägi seeriailmavalgust 1930. a. Cadillac Model 452 peal. V6 läks seeriatootmisesse alles 1950. aastal, mil taoline käitas Lancia Aureliat. Viimane R8 ehk reaspaigutusega 8- silindriline mootor oli kasutusel nõukogude limusiinil ZIS-110, mida toodeti aastani 1959. Kummalisel kombel on valminud ka üks 9-silindriline agregaat, mis pandi 1929.a. Willisele, ent sest suuremat asja ei saanud. · Aegade suurima mootoriga sõiduauto, mis saadaval on olnud? Selleks on 200 hobujõudu arendanud Benz aastaist 1913-1914. Ka selle mootor oli neljasilindriline,
1954-1969 Fuji Heavy Industries Ltd valmistas esimese sõiduauto juba aastal 1954. Prototüüp mudeli nimeks sai P-1, kuid juba aasta hiljem ristiti auto SUBARU 1500-ks. Jaapani keeles tähendab sõna Subaru Sõnni tähtkujus asuvat Sõela tähekogu. Sõelas on kuus tähte ja nendest moodustatud kombinatsioon saigi uue automargi SUBARU sümboliks ning ehib tänaseni kõiki Subaru marki autosid. P-1 jäi kahjuks ainult prototüübiks, mis ei pääsenud iialgi seeriatootmisesse, vaatamata oma uudsetele tehnilistele lahendustele. Aastal 1958 esitles FHI Jaapanis oma esimest sõiduautot Subaru 360. Samal aastal nägi lennunduse valdkonnas ilmavalgust ka esimene T-1 turbiinmootor ning tehti ka esimene katselend. Väikeauto klassi kuuluv esimene mudel SUBARU 360 oli tagaveoline. Autos olid kasutusel sellised tehnilised lahendused, mida paljud konkurendid kasutasid veel aastakümneid hiljem. Subaru 360-l oli kasutusel sõltumatu
1934-35 püüti peale suruda baaside lepingut, aga tagajärjetult. 30Ndate lõpus materiaaltehniline baas Punaarmee ümberrelvastamiseks oli olemas, tõsteti otseselt võimsust. 30Ndate lõpus valmisid NL tehastes esimesed katseeksemplarid II ms aegsetest relvasüsteemidest- nt kaitsetankid KV (Kliment Vorošilov), tankid T34, ründelennuk Il-2, reaktiivmiinipildujad Katjušad, mitmed suurtükiväesüsteemid jne. Enamik katseeksemplaridest valmis 30ndate lõpus, seeriatootmisesse jõudsid pärast ms puhkemist, aga kui NL veel sõjas ei osalenud. Suurenes jõuliselt Punaarmee arvukus. Uus konstitutsioon, stalinlik, tähendas, et Punaarmeese kutsuti nüüd kõik noormehed, kes tervise poolest sinna sobisid. 1939 a-ks oli Punaarmee arvukus kasvanud 1,5 miljonini, viimati oli nii palju kodusõja lõpus. 1941 suveks oli 5,7 milj meest. 30Ndate lõpus oli selge, et NL tööstus valmistab niivõrd palju sõjatehnikat, et kaua aega rahutingimustes sedaviisi edasi minna ei saa.
annaabi.ee 
