Seened Seente sarnasus taimedega: · kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt · seenerakkudel on rakukestad - kitiinist · kasvavad kogu elu Seente sarnasus loomadega: · toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast · rakkudes talletuvad samasugused varuained Kõige kiiremini kasvavad seened soojas, niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. Hüüf- seeneniit Hulkraksed seened koosnevad seeneniitidest. Harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli.
Seened Bioloogia 8.klass 1. Mida on seente kasvuks vaja? Seente kasvuks on vaja toitaineid, soojust ja niiskust. 2. Millest enamik seeni koosneb? Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest 3. Võrdle seeni taimede ja loomadega Sarnasused: Seentel puudub aktiivne liikumisvõime,seenerakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole ning võivad piiramatult jaguneda. Erinevused: Samas koosnevad seenerakkude kestad teistusugustest ainetes ja seenerakkudes puuduvad plastiidid, seened ei fotosünteesi. 4. Võrdle nutt-ja pintselhalliku ehitust ja paljunemist. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks, nutthalliku eosed valmivad kerajates
haigusi. Seeneliigid eritavad mulda mürkaineid e toksiine, toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Levik ja paljunemine: eostega seene sarnasus taimedega: seente sarnasus loomadega: ● kasvavad ühel kohal ega ● toituvad valmis liigu aktiivselt orgaaniisest ainetest, mida ● seenerakkudel on saavad väliskeskkonnast rakukestad ● rakkudes talletuvad ● kasvavad kogu elu samasugused varuained Valge kärbseseen kübara alt valge tupp Šampinjon pole kunagi kübara alt pole tuppe valge Hallitusseenest kasu Hallitusseenest kahju
Seenekihi all paikneb õhuke kiht vetikarakke. See on vetikakiht. Sambliku keskosa moodustab hõredatest seenerakkudest koosnev südamikukiht. · Samblike värvus võib varieeruda punasest kuni hallini. 4 5 · Vetikarakud ning seenerakud samblikus elavad teineteisega kasulikus kooselus. · Seetõttu võibki nimetada samblikut sümbioosiks taime ja seene vahel. 6 · Seenerakke on samblikus rohkem kui vetikarakke ning seetõttu on seenerakkudel ka samblikus tähtsam osa. Seene osa samblikus on koguni nii suur, et selle alusel määratakse, milline on sambliku liik. · Seened, mis elavad sambliku koostises, elavad looduses ka vabalt. 7 · Vabalt elaval seenel ning sambliku koostises elaval seenel on mitmeid erinevusi: 1. Sambliku koostises oleval seenel on seene hüüfid kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need
(mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti. Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev rakumembraan on tavaliselt üsna õhukesed. Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks,
1) Mille poolest on seenerakud taime- ja loomarakkudega sarnased, mille poolest erinevad?-Mõlemad toituvad valmis orgaanilisest ainest, mida saavad väliskeskkonnast. Nende rakkudes talletuvad samasugused varuained. Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?-
sisse tekib mitu uut. Mitokondril ja kloroplastil on oma DNA! Vakuoolid olemas kõigis päristuumsetes rakkudes, suur tsentraalvakuool moodustub ainult taimerakkudes. Taimerakkudes moodustuvad tsütoplasmavõrgustikust, vee ja toitainete varu, lõhustamisprotsessid. Seene ja loomarakkudes lipiidivakuoolid, varuained, hüdrofoobsete jääkide ladestamine. Algloomades seedevakuoolid, osomregulatoorsed vakuoolid (liigse vee ja ioonide eemaldamine). Rakukest taime ja seenerakkudel on , loomarakkudest ainult munarakkudel. Taimerakkude rakukestad kestad kõigil taimerakkudel, v.a. sugurakkude teatud arengujärgud. Ülesande : kaitse mehaaniliste mõjutuste eest, ainevahetuse tagamine väliskeskkonna naaberrakkudega, rakkudele kuju andmine Tsütoplasmavõrgustik organell, kõigis päristuumsetes rakkudes. Jaguneb kolmeks - siledapinnaline, karedapinnaline ja Golgi kompleks. Karedapinnaline ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide,
Seened Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega ·Kasvavad ühel kohal ega liigu ·Toituvad valmis orgaanilisest aktiivselt ainetest, mida saavad ·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel
Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4
paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest. Plastiidid on tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsentraalvakuool on taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin.
Enamasti jagunevad seeneniidid vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Selle ava kaudu liigub tsütoplasma ja osadel seentel ka tuumad ühest rakust teise. Evolutsiooniliselt vanemates seenerühmades rakuvaheseinad puuduvad ja seeneniit on sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nim. pärmseenteks. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Enamik seeni paljuneb ja levib eoste abil. Mitmekesisus Seentel on kolm peamist hõimkonda: a) ikkesseened- neid võib sageli leida mitmesugustel toiduainetel.Valminult on nad musta värvi ja nähtavad ka palja silmaga
Nad on nähtavad valgusmikroskoobis. 14.) Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest fiibritest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ning rakujätkete liikumist 15.) Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Tsentrosoom on ainult loomarakkudel. Seenerakkudel ja taimerakkudel see puudub. Tsentrosoom koosneb kahest põiki paiknevast tsentrioolist. 16.) Taimerakk erineb loomarakust sest taimerakus sisalduvad ainulaadsed organellid - plastiidid, mida loomarakus pole. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga.
Tuumamembraan kaitseb paiknevate lipiidide süsivesikuid ja lipiide. Leidub tuumas olevat geneetilist transpordiga. Lüsosoomide enim taimede maa-alustes materjali ja laseb valikuliselt moodustamine. Osaleb osades. tuuma sisse ja välja erinevaid rakumembraani ja Rakukest aineid. Ehituselt tavaliselt taimerakkude kesta taime-ja seenerakkudel. ovaalne, piklikes rakkudes on moodustamisel. Tsisternides Paikneb rakumembraanist piklik. Tuuma läbimõõt kuni moodustuvad väljaspool. Annab rakule 5m ja kuni 10% rakust. polüsahhariidid. Toimub kindla kuju ja tugevuse. Tuuma ümbritseb kahekordne süsivesikute süntees. Osaleb Koosneb peamiselt tselluloosi tuumamembraan, milles on rakumembraani ja kesta kidudest või kitiinist.
Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas. Rakukest esineb ainult taime- ja seenerakkudel. Ribosoomid on seotud karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikuga. Rakuorganellide funktsioonid: Tuum seal asuvad rakus kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuum juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. Tsütoplasmavõrgustik tagab peamiselt ainete rakusisese liikumise, lisaks toimub ka erinevate ühendite süntees. Ribosoomid toimub valgusüntees. Mitokonder
tsütoplasmas või karedapinnalisel enoplastilisel retiikulumil. Ribosoomides toimub valgu süntees aminohapetest. Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest
Seenehüüfid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka pärmideks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine seda nähtust nimetatakse dimorfismiks. Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad peamiselt tselluloosist aga seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Kitiin on polüsahhariid, millest koosneb näiteks ka lülijalgsete eksoskelett. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke rakukest ja plasmamembraan hõlbustavad toitainete liikumist seenerakku ning vajalike ensüümide eritamist väliskeskkonda
Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised torjuated rakud võivad soodsates kasvutingimustes harunedes moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on
Vibur Vibur on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid. 16 Rakukest Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 17 Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja.Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d
* eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris)
sisuliselt üks suur hulktuumne rakk. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti- üks organism võib toota ööpäevas üle kilomeetri hüüfe. Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena kasv asendunud pungumisega ning neid seeni nimetatakse pärmseenteks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine. Näiteks esineb teatud tingimustes hüüfitaoline kasv ka pagaripärmil. Kõigil seenerakkudel on rakukest. Seenede rakukest koosneb valdavalt kitiinist. Kitiin on polüsahhariid. Seente toitumine Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Mikroskoopilised hüüfid kasvavad otse toitaineid sisaldava substraadi pinnale: mulla pooridesse või näiteks elusate taimekudede rakuvaheruumidesse. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga
Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
Taimerakul on plastiidid, need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees) kromoplastid (sisaldavad karotenoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid; Vakuoolid on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.
mesosoomid Tsütoskelett Puudub Esineb Topeltmembraansed Esinevad (kloroplastid, Puuduvad rakustruktuurid mitokondrid, rakutuum) Esineb 2 variatsioonis Taime- ja seenerakkudel, Rakukest (õhukene või paks), koosneb koosneb põhiliselt peptidoglükaanist, harva tselluloosist süsivesikutest. Tsüklilised alkoholid Puuduvad (erandiks On
a) Prokarüotsel rakul puudub piiritletud tuum, eukarüoodil on membraaniga ümbritsetud tuum. b) Prokarüootsel on DNA ja geenide hulk väike, sisaldab üht rõngaskromosoomi. Eukarüootsel on DNA ja geenide hulk suur. c) Prokarüootsel puuduvad membraaniga rakuorganellid. Eukarüootsel on mitokondrid ja taimerakus ka plastiidid. d) Prokarüootsel on olemas rakukest, see sisaldab polüpeptiide. Eukarüootsetel taimerakkudel on rakukest tselluloosist, seenerakkudel kitiinist ja loomarakkudel rakukest puudub. e) Prokarüootsel rakul esineb tsütoplasmas vähesel määral ribosoome. Eukarüootsel on rakus palju ribosoome, mis asuvad peamiselt tsütoplasmavõrgustikul. f) Prokarüoodil pole vakuoole, eukarüoodil on, va loomarakkudes. g)Prokarüoodil puudub tsütoskelett. Eukarüoodil on olemas, va seenerakul. h) Prokarüootse raku läbimõõt on umbes 100x eukarüootse raku läbimõõdust väiksem 26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide
perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. Bakterites võivad vakuoolid sisaldada gaasi Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 2. Punavetikad, näidis liik. Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk
(Kottseened-Ascomycota); kandeos (Kandseened-Basidiomycota). Sugulise paljunemise geenid: Reguleerivad feromoonide ja feromoonide retseptorite produktsiooni, mis määravad rakk- rakku kokkusobivust, KUID nad reguleerivad ka raku morfoloogiat ja kasvutüüpi (raku kuju, kasvu määra, hüüfi harunemise sagedust ja nurka), st määravad seene morfogeneesi teed viljakeha ja eoslava moodustumise. Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Organellid: tuum, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel. Tsentriool tsütoskeleti osa. NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell.
ja põletiku põhjustamine, põhjustavad silelihaste lõdvenemist ja kokkutõmbumist, mõjutavad hüpotaalamuse termoregulatsiooni, põhjustades palavikku. Teevad lülisamba neuronid valule tundlikuks, kutsuvad sünnitust esile. 14)Inhibiitor, vähendab. Rakumembraanid. Membraanitransport 1.Rakukest on rakumembraanist väljaspool. Selle põhiline ülesanne on kaitsta rakku väliskeskkonna eest. See esineb bakteritel, taimerakkudel ja seenerakkudel. Selle koostis erineb olenevalt organismist. Rakukestal on kolm kihti : sisemembraan, välismembraan ja periplasm. Põhiline koostis on taimedel: lingiin, tselluloos, pektiin, ksüloglükaan. Seentel : kitiin, beeta-1,3-glükaan, mannoproteiinide kiht. Bakteritel: põhiline koostisaine on peptidoglükaan e. mureliin. On kahte sorti rakuseintega baktereid: gram negatiivsed ja gram positiivsed. Gram positiivsetel on paks sein, mis koosneb peptiidoglükaanist ja teihhoiinhappest.Gram negatiivne
· Lahknemine on sünkroone. · Lahknemine toimub mööda käeviniide mootorvalkude abil. · Poolustele jõuavad ühe kromotiitsed kromosoomid. Inimese rakk anafaasis:46 ühele ja 46 teisele poolele! TELO-faas · Toimub ühekromotiidiliste kromosoomide lahti pakkimine. · Moodustuvad tuuma ümbrised. · Rakk valmistub tsütokineesiks(2 tüüpi:a)kestaga rakkudel-taine ja seenerakkudel, moodustub vahelamell ja sellele mõlemal pool kujunevad rakukestad.b)loomarakkudel- tsütoskeleti abil raku membraan nöördub sisse ja raku eralduvad teineteisest.) Inimese keharaku mitoos faas Kromosoomide ar Dna molekulide arv G1-faas 46 46 S-faas 46 92 G2-faas 46 92
- on ainevahetuskeskkonnaks. - Tsütoplasmal on kaitsefunktsioon.(veekaotus) - Seob raku tervikuks. RIBOSOOMID - koosnevad valkudest ja ribosoomi RNA molekulidest. - Ehituses saab jagada 2 ehitusüksust : a)suur b)väike Ribosoomide ülesanded : * Valkude süntees. Esinemiskoht päristuumses rakus : - tsütoplasmas - karedapinnalisel EPVl (Endoplasmaatiline võrgustik) - Mitokondrites. - kloroplastides. RAKUKESTAD Rakukestad on : - taimerakkudel - seenerakkudel - protistidel (vetikad, algloomad) - mõnedel loomarakkudel.(muna rakud) TAIME RAKUKESTAD 1.Taimedel eristatakse : a)esikest - *tekib esimesena(elastne ja veniv[võimaldab rakul kasvada]) * sisaldab pektiini, hemitselluloosi, valke. b)teiskest - teiskest moodustub peale raku kasvu lõppemist. Ta on paks ja tugev. Teiskest puitub. Sisaldab tselluloosi ja ligniini. Teiskestas on poorid, ja nende kaudu on ühendatud naaberrakkude tsütoplasmad. Teiskest on puidu tekke aluseks.
annaabi.ee 
