Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. Levinumad mürgitajad Hallitusseened kuuluvad rohkearvulisse mikroorganismide rühma. Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid
Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine. Levinumad mürgitajad Hallitusseened kuuluvad rohkearvulisse mikroorganismide rühma. Ühte perekonda võib kuuluda nii häid kui halbu liike. Mõned liigid on hädavajalikud toiduainetööstusele (nt juustu, sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides
ja elutegevuse spetsialiseerumisega teatud elu- (kasvu-)tingimustele, nende seosega nn. 'oma' ökoloogilise nishshiga. Oletatavasti on see kujunenud evolutsiooni vältel, s.t. evolutsioon (looduslik valik?) on soodustanud liigilist esinemisvormi. Sellest tulenevalt ei saagi liik ühes organismi- rühmas olla samasugune kui mõnes teises. Veel enam: isegi samas perekonnas võib esineda erinevaid liigitüüpe (näit. hetero- ja homotallistlikud, s.t. ühevanemalise pärilikkusega liigid mõnes seeneperekonnas). Järelikult ei saa mistahes liigikontseptsioon olla nende eristamise praktiliseks juhi- 7 seks, vaid jääb enam või vähem teoreetiliseks üldistuseks. - Liik on sama- aegselt nii looduses reaalselt eksisteeriv eluslooduse organiseerituse vorm kui ka inimese poolt formaliseeritud üldistus. 1.2. Liigisisesed süstemaatika ühikud (alamtaksonid) on formaalse, kok-