Tõrje: pritisimine, varisenud lehtede põletus. o Luuviljaliste lehepõletik seen levib koniididega, talvitub mütseelina ja eostena koores ja pungades. Tõrje: ploomipuude pritsimine. o Hõbelehisus kandeostega tuule abil teistele puudele. Peamiselt nakatuvad kahjustustega puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada. o Karusmarja-jahukaste talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada, fungitsiidid. o Karusmarja- ja sõstrarooste põõsad nakatuvad õitsemise ajal, talvitub talieostena. Tõrje: haiguskindlad sordid, fungitsiidid. o Sõstra- ja karusmarja helelaiksus levib niiskete ja soojade ilmadega. Talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje. o Sõstra-lehevarisemistõbi talvitub viljakehadena varisenud lehtedel
Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik ESIVIBURLASED 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!)
Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Riik Juurjalgsed: Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik STRAMENOPIILID 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!)
jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna. Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised, mille tulemusel tekib hulk kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud
Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium. Sporangiumi lõhkemisel vabaneb hulgaliselt eoseid, mis idnedes annavad mütseeli. Laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel. 8 Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest
koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev kirme ( punakaste)
moodustunud hallikaspruun kirme. · Levib kogu lehestikule · Soodne on õhuniiskus üle 85% ja temp 20-22 °C ööpäevaringselt Kuivlaiksus tomatil Alternaria solani · Kahjustus algab alumistest lehtedest · Arenevad ümarad, piklikud või nurgelised hallikad kontsentriliste ringidega 0,5-2cm suurused laigud · Haiguse süvenedes laigud liituvad ja katavad kogu lehe. Leht puruneb. · Lehe-ja taimevartel on laigud pikad, sissevajunud · Haigustekitaja säilib seeneniidistikuna ja eostena lehtedel, koristusjäätmetel, toetusmaterjalil Tomati-varrepõletik Didymella lycopersici · Tomati varrel maapinna lähedal pruunikad laigud · Laikude kohal koor sisse vajunud, kaetud limase korraga · Laik ümbritseb kogu varre · Taim enamasti närbub · Talvitub mullas, toestusmaterjalil · Optimaalne 10- 17 C° · Levikut soodustab suur õhuniiskus
ZYGOMYCOTA: Mucoromycotina (Pilobolus, Mucor, Phycomyces jt ) saprotroofid, mükoparasiidid, ektomükoriisa moodustajad; Saproobid fakultatiivsed seenparasiidid (st omavad ümberlülitumisvõimet parasitismilt saprotroofsusele) ektomükoriisa moodustajad (Endogonales) ei moodusta haustoreid viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult Tallus hästiarenenud seeneniidistikuna, tihti kinnitub substraadile risoididega. Mittesuguline paljunemine - sporangiumidega või harva klamüdospooridega Suguline paljunemine ümarate sügospooridega e. seigeostega, mis tekkivad sügoodist ja arenevad sporangiumikandjal sporangiumiks Must täpphallik -Rhizopus stolonifer, Mucor plasmaticus, Mucor hiemalis, Pilobolus kleinii Entomophthoromycotina (parasiidid või saprotroofid);
Chytridiomycota - viburseened - Tallus mono-või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Esinevad elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae. Neocallimastigomycota (imetajate seedesüsteemides) - Tallus mono-või polütsentriline, anaeroobne; lagundab tselluloosi ja lõhub ligniini väiksemateks osadeks. Mitokondrid puuduvad. Suletud mitoos. Neocallimastix sp. Blastocladiomycota jõnksviburseened - Tallus seeneniidistikuna. Talluse alusrakk kinnitub substraadile risoidide abil. Seeneniidistikul õhukeseseinalised zoosporangiumid ja paksuseinalised puhkesporangiumid. Suguline tsükkel gametogaamiana. Alamriik: Dikarya - üherakulised või hüüfe moodustavad, viburita, sageli kaksiktuumne faas. 2 hõimkonda: Ascomycota kottseened (verev karikseen, pärmseened) - Eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti sees. Hõimkonna tunnuseks eoskott. Sugulisel protsessil tuumade liitumine, meioos.
annaabi.ee 
