Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3 mm ööpäevas. Peale mõningat kasvamist tekivad kollakad täpid. Viljakehad võivad kasvada kuni 4 cm paksuseks ja isegi kuni poole meetri laiuseks. Majavammi puhul on märkimisväärne ka seeneniidistik. Seeneniidistik võib kiiresti levida mõne meetri kaugusele toiteallikast. Kuna eostel on kaks sugu siis majavamm saab areneda vaid juhul, kui kokku puutuvad erinevast soost seeneniidistikud. Objekt Majavammi toiteallikaks võib olla ainult puit või muud puidupõhised materjalid. Majavamm tekib kui on piisavalt niiske ja jahe. Kuni 27o kraadini suudab majavamm veel kasvata. Kõrgetel temperatuuridel majavamm sureb. Majavamm on suuteline põhjustama olulisi kahjustusi hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks
Samuti väsimatult töötavaid veinipärme veinimarja ning teiste marjade ja puuviljade mahlast veini valmistamisel. Ega ka taignapärmita saaks me õhtuti ei kooke ei saiakesi küpsetada. Hallitusseenigi on mitmeid liike näiteks Penicillium ehk meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus, samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. Sügisel, seeneajal, saadavad seeneniidistikud meile lahkelt üle 5 tonni söögiseeni, mis on suurepärane saak ühe sesooniga. Looduses on olemas suur rühm seeni, mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse. Just nende abiga lagunevad keerukad orgaanilised ühendid ja muutuvad rohelistele taimedele kättesaadavaks sellega kindlustavad need seened kogu õitsengu Maal. Üks gramm mulda sisaldab selliste ülikasulike mullatööliste eoseid juba üle saja tuhande. Bakteritega koos on nad
Savi sisaldavates kasvupinnastes algab sõmerjate agregaatide moodustumine keemilise protsessina ning jätkub ja tugevneb nii füüsikaliste kui 33 bioloogiliste protsesside kaasabil. Saviosakesi ühendavad kaltsiumkatioonide moodustatud katioonsillad; tekkinud sõmeraid tugevdavad mikroobide ja taimejuurte poolt eritatavad limad ning seeneniidistikud. Mida jämedamafraktsioonilisem on kasvupinnas, seda olulisem on struktuuride kujunemise seisukohalt mulla bioloogilise aktiivsus. Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Nii näiteks on enamiku kasulike bakterite aktiivseks toimimiseks sobiv pH-vahemik 6 … 7,5. Seente tegevuseks sobib pH- vahemik 5,5 … 8. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele. Nii näiteks
annaabi.ee 
