Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid e. mükotoksiine. 5 MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada! Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele. Surmavalt mürgised on: Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valge kärbseseen Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis.
tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast: * Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast); * Ära korja vananenud seeni; * Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on seloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Seente hulka kuuluvad palju erineva välisehitusega hulk ja üherakulisi organisme. Liike on umbes 1,5 miljonit. Paljunevad, kasvavad ja arenevad kiiresti
Sapipuravik, Täpiline värvik, Sälk-kollanutt, Läik-punalehik, Haisev vöödik, Harilik murukera, Hiid-Punalehik, Verev vöödik, Tamme-kivipuravik, Sooriisikas, Metskõrges, Kevad-Punalehik, Sälk-Kollanutt, Näsaline heinik. Lisaks veel 2 seent, milest räägin pikemalt: Pruun kärbseseen Kärbseseenemürgistust ehk ,,mükoatropiinimürgistust", iboteenhappe- mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse. Saatana-kivipuravik võib põhjustada tugevaid mao- ja soolenähtudega mürgistus. Lisaks lasub sellel seenel kahtlus, et ta sisaldab hallutsinogeenset mürkainet psilotsübiini. Kuid ka tamme- kivipuravikku, mida vahepeal heaks söögiseeneks peeti, tuleb lugeda mürgiste hulka kuuluvaks. Seen võib põhjustada mao- ja soolenähtudega mürgistusi ning pealegi sisaldab ta kopriini, mis alkoholiga
Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad. Anamorfi staadium on seene leviku seisukohalt tõhusam, sest iga koniid võib anda alguse uuele isendile. Seente parim strateegia ongi anda osa järeltulijaid suguliselt, et tekitada uusi genotüüpe
http://www.novaator.ee/ET/loodus/miks_puuviljad_riknevad / http://www.teec.ee/docs/1712_seente_kasutamine.pdf Harilik kukeseen (Cantharellus cibarius) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) http://toimetused- toimetused.blogspot.com.ee/2010/09/ma rineeritud-ja-paneeritud.html Kuldpilvik (Russula aurata) https://alchetron.com/Russula-aurea- 4250194-W#- Harilik kivipuravik (Boletus edulis) http://www.pokumaa.ee/index.php? page=10&id=4&menu=2 Kitsemampel (Rozites caperatus) Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis) Foto: Pamela Kaminski Siitake seened (Lentinula edodes) https://www.amazon.ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa)
Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened Nad kahjustavad nii taimi kui ka loomi. Seenemürki nim toksiiniks. Seen, mis ise mürki toodab nim mükotoksiid. Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Eestis on teada ligi 200 mürgist suurseeneliiki. Valge kärbseseen Pärm Lahjad alkohoolsed joogid (õlu) Veini kääritamine Kali Sai Leib Piimatooted Torukulised elavad puudel. Nad lagundavad puitu. Nad meenutavad kujult kapja. Tuletael: kasvab 2-5 aastaseks Erinevalt mustast taelikust võib teda leida ainult surnud tüvedel ja kändudel. Mürgitused - inimene sööb mürgiseid seeni. * Mükotoksikoos - inimene tarbib toiduks
juhtumitest), eriti valge ja roheline kärbseseen. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud nt. Laboratooriumis). Valget kärbseseent on sassi aetud söödavate sampinjonide ja kitsemamplitega, kasvavad okas- ja segametsades, peamiselt kuusikutes ja on toore kartuli lõhnaga. Roheline kärbseseen võib saada üles korjatud rohelist värvi pilviku pähe. Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 tundi ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja lahtisus, võimalik on sokiseisund. Näilisele paranemisele järgnevad rasked maksakahjustused, verehüübivushäired, neerupuudulikkus, teadvushäired ja ravimatuse korral surm. Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda
See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik
seen, kübaral rohekad laigud. Kaseriisikas Roosaka kuni roosakas-lihapruuni karvase kübaraga seen. Vajab kupatamist. Pilvikud Pilviku kübar on ereda värvusega. Kübara all olevad valged lehekesed purunevad kergesti, kuid piimjat vedelikku sealt ei tule. Puravikud Puravikud ilmuvad hilissuvel.Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranž,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik
Amanita porphyria x - Amanita rubescebs x - Amanita spissa x - Amanita armeniaca - x Amanita xanthocephala - x Amanita austroviridis - x 4 Amanita ananaeceps - x Amanita carneiphylla - x 1.1 Alamperekond tupploorik (Amanitopsis) Rõngas jalal puudub. Viljakehad vähelihakad, haprad. Kübara serv alati silmatorkavalt rihveljas. Eosedinamüloidsed. Eestis 6 liiki (Hanso jt. 2000). 1.1.1 Rõngata Kärbseseen Juulist novembrini kasvab mitmesugustes metsades kõige sagedamini tugevalt rihvelja kübaraservaga,keskmise suurusega (kübar kuni 12 cm), suhteliselt õhukese seenelihaga rõngata kärbseseen (A. vaginata (Bull.: Fr.) Vittad.), millel on vähemalt kolm värvusteisendit:valge teisend (var.alba Gillet), hall tüüpteisend (var
Kaseriisikat (Lactarius torminosus) teab vist iga seeneline: see roosaka kuni roosakas- lihapruuni takerkarvase kübaraga iludus, mis kasvab enamasti arukase all, ei saa küll kahe silma vahele jääda. Kübarad (läbimõõt kuni 12 cm) on pealt tumedamate rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mullal, samblal ja puidul on ikka
Hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest.
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha
ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin
paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol. Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 9. Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi. 10. Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second level Mürgised seened on
suguluses loomade kui taimedega.Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad.Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama
* Viburseened * jõnksviburseened * Neocallimastigo m y c ota * Kroh mse ened * Ikkeseened * Kottseened * Kandseened * Teisseened. Se ened esinevad k õikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii o ma väikeste m õ õtm ete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loo mades. Sageli elavad nad s ü mbioosis taimede, loo made ja teiste seentega. Se ened v õivad muutuda m ärgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, sa muti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Se ened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult s öö giks, sa muti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940.aastast kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hilje m on hakatud seente toodetavaid ens üüme tööstuslikult kasutama valke
k eriti haava all Sobiv kõigena :D Valge helvell Kuivas ja Ei kasva igal aastal, valgurohkes söödav kuid kohas sitkevõitu Miks pärmseeni ei loeta seente hulka ? - Neil puuduvad viljakehad - Nad punguvad, seened aga mitte. samblikud looduses: -Valmistavad pinda taimedele - Toiduks loomadele - Kivimite murenemisel väike roll - Mulla lämmastikuga varustajad mõisted : Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud väliskeskkonnast Hüüf- seeneniit Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk
oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakukest, mis kaitseb neid lagundamise ja toitainete väliskeskkonda lekkimise eest. Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb ka putukate välistoes. Seenerakkude on olemas tuum. Seentel talletub rakkudesse samasugune varuaine nagu loomadelgi, taimedele omast tärklist seentes ei esine. Seeneniidid harunevad ja kasvavad pikemaks tipust. Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või teiste organismide sees, kus nad moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli, s.o harunenud ja omavahel põimunud seeneniitide võrgustiku. Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk toksiine. Toksiinide abil peavad seened omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga ja toidu pärast. Osa seeni moodustab viljakeha Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened
Seened http://www.hkhk.edu.ee/seened/ Kübarseened Ka need on seened... Seened Parasiitseened Pärmseene d Kübarseened Hallitusseened Kõikide seente tunnused: * päristuumsed * paljunevad põhiliselt eostega * toituvad orgaanilisest ainest * vajavad soojust ja niiskust Vahtra pigilaiksust põhjustav seen saab kasvada vaid puhtas õhus Seeneniitidest ehk hüüfidest moodustub seeneniidistik ehk mütseel Miks on seentele vaja seeneniidistikku? (Vaata õpikust lk 73) Seened paljunevad enamsti eostega http://www.youtube.com/watch? Pärmseened Toituvad suhkrust ja mineraalainetest, tekivad CO2 ja alkohol. Paljunevad pungudes Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks
hautatult kartulite ja köögiviljadega. Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks.
taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Seeneriik hõlmab pärmi ja hallitus kui kübarseeni. Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks
kinnitusvahend sitikaseentel. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Viimased võivad olla kas haploidsed või diploidsed. Iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise aengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mitttesuguline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast koniidist võib alguse saada uus indiviid. Arvatavasti on seetõttu paljudel seeneliikidel suguline staadium evolutsioonis kadunud ja nad paljunevad ainult koniidide abil. Seente evolutsioon
olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes korduses) eosed, mis peavad leidma teise haploidse eose või sellest arenenud mütseeli, et tekitada diploidne organism (uus seen) Tunnus Taim Seen Loom 1) rakukest koosneb tselluloosist kitiinist pole (v.a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k
Seened inimese tervise ja elukeskkonna ohustajatena Koostaja: Külli Stroo Seened ohustavad inimese tervist nii: seenemürgistus mükotoksikoos seenhaigused Seenemürgitus Eestis kasvavaist (u.4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürgituste põhjuseks võib olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes mõnuainenahallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente üledoseering. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 612 tunni pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa , neeru ja südamepuudulikkuse tõttu mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgi
Seened orgaanilise aine lagundajad Üldised tunnused: 1. Seenerakud on peenikesed niitjad rakud moodustades niidistikke e mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks
torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon Kottseened – pintselhallik, kevadkogrits, pärmseened Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik Milles seisneb seente tähtsus looduses? Kasu Lagundavad surnud org. ainet Koht toiduahelas Sümbioosis teiste taimede ja loomadega Kahju Kahjustavad puid Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid) Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele?
suhkrust ja mineraalainetest Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol. Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel. PÄRMSEENTE KASUTAMINE I Toiduainetetööstus Pagaritooted Õlle pruulimine Veini käärimine II Söötmete valmistamisel (sisaldab valku ja B- vitamiini) III Ravimite valmistamisel IV Katseobjekt bioloogias üldiste seaduspärasuste uurimisel. KÜBARSEENED Kübarseenteks nimetatakse seeni, mille viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Põhiline osa neist seentest asub mütseelina mullas. KÜBARSEENTE KASUTAMINE I Toiduks II Kasvatatakse sampinjone, austerservikuid ja trühvleid III Käsitöös värvitakse lõngu IV Tehakse tinti - tindikutest PARASIITSEENED Elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened,
kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada ja vastav toiduainekompostida. Tihti pole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teatud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seente poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid. *Toksiin- taimse või loomse päritoluga mürkaine *mükotoksiin- seentes sisalduv v nende tekitatud mürk Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses Tavaolukorras toiduainete riknemist põhjustav seen võib osutuda oluliseks mõnede toiduainete tootmisel. Pintselhalliku teatud liik on üks väheseid seeni, mis kasvab edukalt rukkileival. Leib muutub kasutamiskõlbmatuks. Sama seeneliik on aga möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja soja- kastmete valmistamisel.
Seened Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vab
teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
