* idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine 41. Äestamine. Äestamise mõju umbrohtudele. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. 42
* idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus 40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje. 2. Otsene tõrje a) mehaaniline Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil * seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine * taimede väljakurnamine 41. Äestamine. Äestamise mõju umbrohtudele. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. 42
külastatud õisi, kui lülitumist uuele toidutaimele ei toimu, võib suurendada risttolmlemist, lülituvad uuele toidutaimele ja tolmlemine lakkab toimimast. Tolmlemise edukus ja allee efektid. Allee efekt ehk positiivne tihedusest sõltuvus on nähtus, kus populatsiooni suhteline kasvukiirus sõltub populatsiooni arvukusest positiivselt. Madala tiheduse korral on taimed tolmeldajatele vähem atraktiivsed. Tolmeldamise mõju taimekooslustele: vähenev seemneproduktsioon mõjutab otseselt organisme, kes toituvad taimeseemnetest. Taime ebaedu sigimisel mõjutab negatiivselt temaga mutualistlikes või antagonistlikes suhetes olevaid liike, ühe taime vähene sigimisedu võib mõjutada liikidevahelisi konkurentssuhteid koosluses. 18. Seemnelevi soodustav mutualism ja selle mõju taimekooslustele 19. Taimedevaheliste positiivsete interaktsioonide (soodustamise e. fasilitatsiooni) olemus ja mehhanismid.
konkurents potentsiaalsete dominantliikide vahel. Näiteks pikaealiste dominantsete puude ja põõsaste kõrvaldamine, kuna kiirekasvuliste võtmeumbrohtude või põõsaste poolt surutakse alla nende seemikud. Sisse toodud rohttaimed, mis kõrvaldavad kohalikud. Võtmemutalistid: Taimeressursid võtme-mutualistid on taimed, mis toiduressursina on suurte mobiilsete loomarühmade (tolmeldajate ja levitajate) toiduks, kellest omakorda oleneb nende taimede seemneproduktsioon. Levitajad tolmeldajad ja levitajad toimivad sageli võtme-mutualistidena. Enamasti on ühe taime jaoks mitut liiki tolmeldajaid. Mürkekohoorid on taimed, mida levitavad sipelda. 2 sipelgaliiki on väga laia levikuga ja kõige olulisemad. Tolmeldajad õitsemine toimub koosluse erinevatel liikidel erineval ajal. Kui tolmeldajate kooslus on häiritud, siis tavalist kannatavad hilisemad õitsejad. Nende võtmeosa on raske tõestada, ehki nende
· Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. · Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad · Kõrvenõges, raudnõges · Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) · Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. · Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! · Sugukond karelehised · Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) · Sugukond kanarbikulised
Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad Kõrvenõges, raudnõges Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! Sugukond karelehised Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) Sugukond kanarbikulised
sisaldavad kesknärvisüsteemi stimuleerivat alkaloidi kofeiini. Troopilise Aasia liaani lehtedest ja võrsetest saadakse värv- ja parkainet. 29. SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi magunalaadsed. * Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi. * Peamiselt rohttaimed, harva põõsad. * Õiepõhjal asetsevad mitmesuguse kujuga meenäärmed. Hästi arenenud meenäärmed tagavad putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist. Isetolmlemise vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele. * Vili on kõder või kõdrake.
füüsikalised omadused: - liigniiskuse ja mullahappesuse likvideerimine - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras (külvikorras mitmeniiteline ristik; tali- ja suviteraviljade vaheldumine; vaheluktuuride ja haljasvätiste intensiivne kasutamine; kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid) Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus. 2) Otsene umbrohutõrje a) mehaaniline tõrje; põhineb kahel pritsiibil: - seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine - taimede väljakurnamine Külvieelne ja kasvuaegne umbrohutõrje GRAAFIK MATERJALIDES Minimeeritud sügisene mullaharimine piirab oluliselt kasutada olevate umbrohutõrjemeetmete hulka ning umbrohutõrjet. Võimalikult palju umbrohtusid tuleb enne külvi kahjutuks teha