-Puhmas poolpüstine 3.Kartulikasvatus *Kartulikasvatuse vastu hakkas Berg huvi tundma 1880.dnate aastate lõpus. *Peale saagikuse soovitas ta tähelepanu pöörata ka kartuli valmimisajale ja vastupidavusele nakkushaiguste suhtes. *Avastas, et põldudel ,mida eelväetati, oli saagikus suurem(,tuleb väetada eelvilja põldu.kartulisaak oli suurem neil põldudel, mida sel aastal ei väetaud,võrreldes nende põldudega,mis olid tublisti väetada saanud) ja tegi kindlaks, et kui seemnekartuliks võeti suured mugulad, siis võis saada ligi kaks korda suurema saagi, kui väikeste puhul.* Berg rõhutas, et kartuli aretamisel tuleb silmas pidada, et selle kultuuri puhul on välistingimuste mõju eriti suur(mullastik, töö kvaliteet jne.)**Ta viis läbi mitmeid kartulikasvatuse katseid ning avaldas artikleid kartulikasvatuse kohta. 4.Silo tegemine *Berg tegeles ka karjakasvatusega ja otsis teid selle taseme tõstmiseks.
Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu). Viimastel aastatel on Eesti kartulikasvatuses toimunud mitmeid muutusi. Oluliselt on vähenenud kartuli kasvupind ja kogusaak. Välja on kujunemas suurtootjad, kes on suutelised varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse vabariigis kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral ka seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks. Avanenud on Euroopa Liidu kartuliturg ning Eestis aretatud ja kasvatatud kartulisordid võivad hakata seal edukalt konkureerima. Tekkiv olukord seab esiplaanile tarbija ja tema eelistused ka kodumaa turul ( Kartul, ilus hea ja kasulik, Jõgeva sordiaretuse instituut ). Kartuli rahvamajanduslik tähtsus on äärmiselt suur, eelkõige seetõttu, et teda saab kasvatada
annaabi.ee 
