· Vili tekib sigimikust. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg.
Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung.
Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung.
Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung
annaabi.ee 
