vaheajad Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel Mis võib põhjustada tööstressi? Tööstressi võivad põhjustada psühholoogilised ohutegurid (vaata eespoolt) ja füüsikalised ohutegurid nagu müra halb valgustus kõrge õhutemperatuur Stressi sümptomid on Väsimus Peavalu Lihaspinged Seedimisprotsessid Unehäired Suitsetamine või alkoholi tarbimine Muudatused toitumisharjumustes Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine ükskõiksus keskendumisvõime halvenemine madal enesehinnang
söögiportsjonite vastuvõtmisel, kuid väiksemates kogustes. Kolmekordse toitumise korral, seda on vaja jaotada järgmiselt: Hommikusöögis 30% ööpäevasest kalorinormist, lõunas 45-50% ja õhtusöögil 20-25%. Ning seejuures valgurikkast toitu (liha, kala, kaunviljalised), on vaja tarvitada suurema aktiivsuse korral, mitte aga enne und. Une ajal seedimisprotsessid aeglustuvad, tagajärjena ka valgulise toidu söömine kohe enne und võib tuua selle halvema omandatuseni. Viimane söögikord peab olema mitte hiljem kui 3-4 tundi enne und. Kuid paljudele on kasulik 1-2 tundi enne und juua klaas piima, keefiri või teed küpsise või leivaga. Õige toitumisreziim soodustab inimese töövõimet ja on üks kõige olulisematest tingimustest seedeelundkonna normaalseks tööks. Sellised haigused nagu
· toit peab olema süsivesikurikas ja kergesti seeditav · toit ei tohi olla rasvarikas. Vältima peaks rasvast liha, praetoitu, kooke, chipse jm, mis jäävad kauaks makku. · toit ei tohi olla liiga valgurikas. Valk on suhteliselt raskesti seeditav, samuti võib ta esile kutsuda uriini produktsiooni tõusu ja asjatu vedelikukaotuse. Toitumine võistluspäeval enne starti (järg) · seedimisprotsessid võivad häiritud olla ka võistluseelsest erutusest. · ei soovitata süüa palju kiudaineid sisaldavaid kaunvilju, vürtsitatud toitu ja munarooga, mis võivad gaase tekitada. · enne lühiajalist pingutust süüa kergesti seeditavaid süsivesikurikkaid toite või juua spordijooki, enne pikemaid pingutusi enam tahkemat toitu. · Kuna kohvi ja alkohol mõjuvad diureetiliselt, ei soovitata neid juua. · sportlane peaks 15 30 min
SEEDIMINE Seedetrakti peamised osad: Suuõõs, söögitoru, magu, kaksteistsõrmik, peensool, jämesool. Seedenõresid produtseerivad näärmed ja nende sekreedid. Suus-3 paari (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne kestas asuvad väikesed süljenäärmed-sülg. Maos- maolimaskesta näärmed-maomahl. Peensooles-maksa näärmed-sapp, pankreas e. kõhunääre-kõhunäärmenõre, peensoolenäärmed- soolenõre. Jämesooles- Seedimisprotsessid: mehaanilised, sekretoorsed ja imendumisega seonduvad nähtused. Toitu töödeldakse seedekulglas mehaaniliselt ja segatakse seedenõrega, mille ensüümid lõhustavad toitaineid nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks, valgud ja lipiidid kaotavad liigspetsiifilisuse. Toidumassil seedekulgla läbimiseks kuluv ligikaudne aeg. Suuõõnes viibib toit 15-18 sek. Tahke toit läbib vahemaa suuõõnest maoni 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Maos viibib toit 4-10t
funktsioonist) Limaskesta päriskiht e proopria Limaskesta lihaskiht – eristatav mõnes piirkonnas Submukoosa (sidekoeline) Limaskest täidab seedimise ja imendumise funktsioone, samuti kaitseb seedetrakti seina mehaaniliste vigastuste eest Söögitoru on kaetud väga paksu mitmekihilise lameepiteeliga ja selles piirkonnas on limaskestal oluline just kaitsefunktsioon Sooltes ja maos toimuvad intensiivsed seedimisprotsessid ning seal on limaskesta p õhiline ülesanne just imendumises ja sekretsioonis osalemine Seedekanali algus- ja lõpposad on seestpoolt kaetud mitmekihilise lameepiteeliga, keskosas katab limaskesta pinda ühekihiline prismaatiline epiteel Näärmed paiknevad endo- (soolestik) või eksoepiteliaalselt prooprias (söögitoru) ja submukoosas (söögitoru, kaksteistsõrmiksool)
polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta. Seedimisprotsesside hulka kuuluvad motoorsed (närimine, neelamine, toidumasside edasiliikumine), sekretoorsed (seedemahlade nõristamine) ja imendumisprotsessid (toiduainete, vee ja mineraalsoolade üleminek soolestikust verre ja lümfi). Seedimisprotsessid seedetrakti eri osades ja seedenäärmete talitlus on omavahel tihedalt seotud. 27. Seedimine suuõõnes. Suuõõnes ei viibi toit rohkem kui 15-18 sekundit. Sellele vaatamata algab juba siin tema mehaaniline (süljega niisutamine, peenestamine) ja keemiline (süljefermentide toime liitsuhkrutele) töötlemine. Suuõõnes toimub ka toidu absorbeerimine, s.t. määratakse ära tema maitseomadus ja söödavus. Algab ka toidu seedimine süljefermentide toimel- amülaas, maltaas.
annaabi.ee 
