100% - 1940 kcal x%- 65 kcal x= 100% * 65 kcal / 1940 kcal = 3,35 % Kohupiimakreem jõhvikakisselliga annab 3,35 % minu päevasest energiavajadusest. TOOTE KOOSTIS Kohupiimakreem (54% tootest) sisaldab: - Kohupiimapastat - Rõõska koort - Suhkrut Jõhvikakissell (46% tootest) sialdab: - Vett - Jõhvikaid(14%)- E300 (Askorbiinhape)- Kõrvalmõjud: Puuduvad - Suhkrut - Modifitseeritud kartulitärklist- E1142- Kõrvalmõjud: Võib aeglustada seedimisprotsessi - Happesuse regulaatorit (sidrunhape)- E330- Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte. KOKKUVÕTE/JÄRELDUS Arvasin, et antud tootes puuduvad kahjulikud e-ained, kuid lähemal vaatlemisel selgus, et neid siiski leidub. Kohupiimakreem jõhvikakissellis on küll väga maitsev, kuid tuleks meeles pidada, et toode sisaldab ka e-aineid, mis aeglustavad seedeprotsesse ja rikuvad hambaid.
Süsivesikute ainevahetus * Peab rahuldama 55-60% kogu organismi energiavajadusest * tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides * süsivesikute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine ... Ainevahetuse regulatsioon *muutused kajastuvad glükoosi taseme muutustes veres * oluline osa kesknärvisüsteemis Süsivesikute seedimine Suuõõs(sülje amülaas, hüdrolüüs) -> magu (happeline keskkond peatab seedimisprotsessi) -> peensool(pankreasenõre, soolenõre, monoosid imenduvad) Süsivesikute seedimishäired *Alaseedimise on põhjustanud kas: - kõhunäärme puudulikkusest ... Glükoos on keskne süsivesinik organismis: *glükoos lahustub väga hästi vees *vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne, st tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega on kontrollitav ... Glükeemiline indeks näitab toidu mõju veresuhkru tasemele. Süsivesikuid saab jagada
TUNTUMAD HAPPED 1) HCl – vesinikkloriidhape (ehk soolhape) See on tugev hape, mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja kummimaterjalide valmistamisel, metallide söövitamisel, roostepuhastus- ja muude pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel. 2) H2SO4 – väävelhape (ehk akuhape ehk lõngaõli) See on väga tugev, raske õlitaoline vedelik, mis on väga sööbiv hape. Selle vees lahustumisel eraldub palju soojust
4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)? 5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli. 6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapped on olulised energiaallikad. Struktuur: 10. Vahad sisaldavad ühte esterrühma (pikk süsinikahel), koosnevad pika ahelaga alkoholidest ja rasvhapetest tekkinud estritest. 11. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid. Rasvhape ja glütserool,
happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape
happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena aminohapeteks. William Prout (1785-1850) inglise keemik, uuris seedimisprotsessi, avastas maos soolhappe HCl 1824, liigitas toitained kolme rühma 1827: rasvad, sahhariidid ja proteiinid ja 4.aine oli vesi ! Friedrich Wöhler (1800-1882), saksa keemik, Berzeliuse õpilane, uuris 1824 tsüanaate AgOCN jt ja Justus Liebig Fulmiaate AgCNO. Nad saatsid andmed avaldamiseks Gay-Lussac´ile, kes avastas, et esitatud ained on sama koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape
Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 17. Peensoole motoorika
lahustub organismi kudedes. Kui me tõuseme kiiresti normaalrõhu juurde tagasi. Gaas vabaneb õhumullideni, tungib kõikjale, ka verre. Võib sulgeda veresooned, võib tappa. Abivahendita ei tohi sukelduda liige kõrvale. Tõusmiseks on kindlad piirangud. Lämmastik läheb kõrge rõhu toimel kiiresti kudedesse. Kasut. Heeliumi segusid. Hingamiseregulatsioon. Hingamiskeskus piklikaju. Jag kaheks. Sisse ja väljahingamiskeskus. Co ülejääk on ohtlikum olukord kui hapnikuvaegus. Seedimine. Seedimisprotsessi eesmärk-toidu peenestamine. Töötlemine seedetraktsis. Toidu edasiliikumist, toidu imendumine. Keemiline töötlemine, sapp, soolhappe. Seedimine seeõõnes. toitained(valgud, rasvad, süsivesikud-saame toidust), süsivesikud lõhustatakse disahhariidideks, imenduvad monosahhariidideks. Valgud lõhustatakse aminohappded, rasvad lõhustatakse rasvhapped ja glütseroos. Suus toimub toidu maitseomaduste kindlaks tegemine. Tehakse kindlaks maitseretseptor. Haistmisretseptorid. Mida
Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad.
See nääre funktsioneerib intensiivselt esimese 7-8 eluaasta vältel. Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne- Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel- Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad.
Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi. Peale imendumist kasutab organism nimetatud toitaineid ülesehituprotsessides ja energeetilise materjalina. Seedetrakt kulgeb läbi rindkere, kõhuõõne ja vaagna. Suuõõnega on ühenduses 3 paari suuri süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ).
mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid, 1-2L kõhusülge (pankreas), soolemahlu 3L.
Selliste, ka tugiaineteks nim.ühendite lagundamiseks pole imetajatel kehaomaseid ensüüme. Neid võivad sünteesida ainult mikroorganismid, mida rohusööjate seedekulglas on piisaval arvul, et söödaosakesi lagundada. Mikroorganismid asuvad jämesooles (hobune, närilised) või mäletsejalistel vatsas, mis kujutab endast eelkäärimiskambrit. Selline asmeline seedimine annab mäletsejalistele kaks eripära: suurema osa söödaenergiast saavad nad seedimisprotsessi lõppjärgus mikroobse ainevahetuse produktidest, seega erinevalt lihtmaoliste energiaoamastamisest, mis toimub seedunud toitainete, nt glükoosi kaudu. Teiseks tagab mikroorganismide pidev kasv ja hukkumine väärtusliku proteiini juurdevoolu makku( libedikku) ja soolestikku. See võimaldab mäletsejalistel ka vähese proteiinisisaldusega sööda korral elada ja toodangut anda juhul, kui vatsas on tagatud piisav varustatus lämmastiku ja muude toitainetega. 33
südametegevuse pidurdumist kokkutõmmete sageduse ja tugevuse vähenemist; südame veresoonte ahenemist; kõikide seedetrakti näärmete sülje-,maonäärmete ning kõhunäärme sektretsiooni; glükogeeni sünteesi maksas veresuhkrust (glükoosist) ja rida teisi muutusi. Suurem osa parasümpaatiliste närvide mõjudest on funktsionaalsed ja üksikud kannavad troofilist iseloomu. Parasümpaatiline närvisüsteem, stimuleerides seedimisprotsessi ja süsivesikute varumist maksa, soodustab organismi energeetiliste ressursside täiendamist ja tema töövõime taastamist. 65. Lihase ehitus. Lihaste struktuurelemendiks on lihasrakk, mida tema pikliku kuju tõttu nim. lihaskiuks. Kiudude hulk lihases küünib mitme tuhandeni. Lihaskiudude vahel paikneb neid ühendav sidekude. Lihas on varustatud motoorsete, tunde- ja sümpaatiliste närvikiududega. Motoorsete närvide kaudu saab lihas impulsse selja- või peaajust. Need on lihase
Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus
Soolenõre Peensoole limaskestas on rohkesti soolenäärmeid, mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus
Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused
Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused
Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu. Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja ellujäämiseks. Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel siiski ühesugused
annaabi.ee 
