Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane
Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas
vastsete toitmine, kärgede ehitamine, taru kaitsmine, korjelend 4. toit- suir(õietolmu ja vee segu), mesi 5. mee valmistamine- mesilane tõmbab endale õienektari makku, lendab tarusse, laseb maost välja ja teine mesilane tõmbab selle endale makku, lendab tarru ja laseb selle kärjekannu, aja möödudes, töömesilased käivad ja lasevad nektari enda maost ka läbi, et see seguneks seedemahladega ning aurutatakse välja vesi, ja nii tekibki mesi. 6. suhtlemine- Mesilased tunnevad üksteist lõhna järgi, mesilaste tants(mee leidmine) 7. paljunemine- Viljastatud munarakkudest arenevad suurtes kärjekannudes uued emad, Väikestes kärjekannudes töölised. Viljastamata munades- isased e lesed. Vastseid toidetakse alguses toitepiimaga, hiljem suiraga. V.a. ema- ainult toitepiimaga. 8
Keel lingua Digestioon seedimine Absorptsioon imamine Resorptsioon imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme
http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes/Image489 MÕISTED -digestioon digestio e.seedimine -absorptsioon absorptio e. imamine -resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe
MÕISTED digestioon - DIGESTIO -seedimine absorptsioon - ABSORPTIO -imamine resorptsioon - RESORPTIO -imendumine (vere- ja lümfikapillaaridesse) sekretsioon - SECRETIO -nõristus (seedenõrede eritumine) peristaltika - PERISTALTICA -soole lainelised lihaskontraktsioonid -> soole sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega elminatsioon - ELMINATIO -eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine flaatus - FLATUS -soolestiku kaudu väljuv gaas faeces -roe mesenterium -soolekinnisti omentum -rasvik
Maos Magu on toidu reservuaariks. Toimib seedimine maomahla ensüümide toimel. Süsivesikud: Jätkub süsivesikute lõhustamine kuni pH seda lubab. alla pH 5 amülaas ei ei toimi. Rasvad: Maolipaas aitab triglütseriide seedida, kuid seda väga vähesel määral. Praktiliselt ei toimu. Valgud: algab proteolüüs, proteaas pepsiini abil, mida leidub maomahlas. Happeline keskkond aitab kaasa valkude denatureerimisele. Seedetrakt Seedetrakti eesmärgiks on toidu segamine seedemahladega ja piki soolestikku edasitoimetamine. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus Kõigil muundtakse keerukad suured molekulid väiksemaks. süsivesikud -> monosahhariidideks rasvad -> rasvhapeteks vagud -> aminohapeteks. 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll.
• Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht; moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid (nt söögitoru ja mao vahel) • Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja lümfisooni ning seedenäärmeid • Mukoosa Kõige seespoolsem kith söögitorus sileda pinnaga, maos ja peensooles kurruline, jämesooles sile Seedetrakti motoorika • Eesmärgiks toidu segamine seedemahladega ning piki soolestikku edasitoimetamine • Seedekulgla silelihaskude funktsionaalne süntsüütsium (ühest rakust alguse saanud kontraktsioon levib naaberrakkudesse) • Seedekulgla lihaskihile omane kindle toonus, mis määrab seedekulgla pikkuse (pikilihased) ning diameetri (ringlihased) Motoorika liigid: • Propulsiivne peristaltika (pikilihaskiht, ringlihaskiht; küümuse edasiliigutamine) L, lk 7
Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsjoniteks, samas aga ühineb jälle. Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus. Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad
Soolte motoorikas eristatavad nelja liiki liigutused. PENDELLIIGUTUSED toimuvad soole ring- ja pikilihaskihtide vahelduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu. Teatud lühikese lõigus sool kord tõmbub kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsionideks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus.Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu
annaabi.ee 
