VANURIIGA
tundlikum talle osaks saava kohtlemise suhtes kui nooremas eas. Haavumine tekib palju
kergemini, annab alust süngele meeleolule palju tihedamini kui varasemas eas.
Pensioneriealisel inimesel võivad kergesti tekkida mõtted, et teda pole kellelegi enam vaja,
et temast ei hoolita jne.
Küllalt sagedaseks nähuks vananeva inimese psüühikas on tema tähelepanu teravnemine
oma tervise suhtes. Kõrges eas üsna sagedased väikesed hälbed enesetundes- une
pinnalisus, seedekorratused, hingamisraskused, valusähvatused siin-seal jms. Võivad
kujuneda mõnel eakal inimesel tõsise mure objektiks. Ta hakkab oma tervist aina
hoolikamalt jälgima, korduvalt otsib nõu ja abi arstilt, kurdab oma halba tervist
perekonnaliikmetele, kaaslastele, tuttavatele. Ja kui arsti läbimõtlemata või
vääritimõistetud replik annab võimaluse oletada mõnd raskemat haigust, võib niisugusel
vanuril välja kujuneda raskemeelsus