Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seebikivi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
naatriumhüdroksiid, seebikivi, naoh, põletus, ärritus, seep, kloor, molekul, anumas, leeliseline, anorgaaniline, lõhnatu, lahustuvus, 100g, keemistemperatuur, 1390, molaarmass, 2naoh, levimus, margariinid, leivad, regulaatorid, tooraine, nafta, vesilahus, neelu, põletused, naharakud, sööbenaatrium, rasvadest, keetac) Kasutamine ja leidumine: Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 2Na+ + 2H2O + 2e H2 + 2NaOH Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel, nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. PVC lähteainetest moodustab keedusool 57 %, ülejäänu toornafta. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, nafta-, tselluloosi- ja paberitööstuses. Tehiskiudainetes jm. Lisaks veel vee kareduse vähendamiseks (lisatakse veele NaOH-d ja lastakse vesi
Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0,
Kõvadus Mohsi järgi: 0,5 Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 22 Na 0 21,9944 2,605 aastat 23 Na 100 22,9898 - 24 Na 0 23,9909 14,96 tundi Lihtaine saamine: Naatriumi toodetakse sulatatud NaOH või NaCl elektrolüüsil: 4NaOH 4Na (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) 2NaCl 2Na (katoodil) + Cl2 (anoodil) NaCl sulamistemperatuuri (801 ºC) alandamiseks lisatakse elektrolüüti KCl või CaCl2. Seejuures on sulandi temperatuur elektrolüüsiprotsessil 570 580 ºC. Naatriumi omadused: · Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. · Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata.
Referaat Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi Timo Stogov 10a Valga 2008 Naatrumhüdroksiid Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2. Reaktsioonil ammooniumsooladega tekib tuleohtlik gaasiline ammoniaak. Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav.
rakendatakse ioonivahetust. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainenaNaatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel. Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi on keemiline ühend valemiga NaOH. Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi.Sulamis temp. On 318 kraadi ja keemis temp on 1390 kraadi. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Ta on valge, tahke ja väga hügroskoopne (imab niiskust) söövitava toimega aine. Naatriumhüdroksiid söövitab nahka, puitu, siidi, villa ja paberit. Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne. Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid,
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel
Seejärel on tingimata vajalik kahjustatud koht neutraliseerida mõne nõrga happe (näiteks äädikhape) lahjendatud lahusega ning siis uuesti pesta veega. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli. Li2O +CO2 Li2CO3 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 1) NaOH naatriumhüdroksiid Naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Ta on valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel.
superoksiidioonid [O2]-. Reageerimisel lämmastikuga moodustuvad nitriidid (6Li+N22Li3N), süsinikuga karbiidid (2Li+2CLi2C2) ja halogeenidega vastavad halogeniidid (2Na+Cl22NaCl või 2K+Br22KBr). Na oa-le I vastavat oksiidi Na2O saadakse hapniku vajakul või Na sulatamisel naatriumperoksiidiga või naatriumhüdroksiidiga: 4Na+O22Na2O või Na2O2+Na2Na2O või 2NaOH+2Na2Na2O +H2. ????kaaliumoksiid 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool- inimkond kasutanud toidulisaainena ja konservimisainena aastatuhandeid. Liha, kala, kapsaid ja seeni säilitati soolatult. Kasut ka suures mahus kloori ja naatriumhüdroksiidi tootmiseks. 2Na+Cl22NaCl NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi, sööbenaatrium- kasut kui odavat lähteainet
Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH 3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH V = n * Vm Ande Andekas-Lammutaja n = m/M = m/V M molaarmass
lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega mingis aines, materjalis või süsteemis. Nt kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste kogum. Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Seejuures võib vastasikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Näiteks etamooli valmistamine koosneb tooraine (kartul, teravili)
Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist. Õlle valmistamine. Koosneb teravilja (oder, nisu, rukis jt.) sordi valikust ja kasvukoha
CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik
redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2) molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4) kujutab lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. 3) lihtsustatud struktuurivalem näidatud on aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemilise sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). 4) täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. Keemiline reaktsioon on
...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................
annaabi.ee 
