Koagulatsioon ehk koaguleerumine ehk koaguleerimine ehk kalgendumine[1] on kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivadlahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Mis on sedimentatsioonivoog - Kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is = vc , (x) kus v - osakese liikumiskiirus, c - kontsentratsioon Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Mis on difusiooni-sedimentatsiooni tasakaal? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga. Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon. Saavutatakse tasakaal, mida nimetatakse sedimentatsiooni
laeng jaotubadsorbse ja difuusse kihi vahel. Teatud kaugusest alates on polüeedri kujuga. Vahtu iseloomustatakse kordsusega . Vahu liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc (1) (v-osakeste Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja NO3- ioonid ei liigu enam graanulaga kaasa.Seda pinda nimetatakse tekkimiseks peab vedelik sisaldama stabilisaatorit vahutekitajat. liikumiskiirus). Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon libisemispinnaks ehk nihkepinnaks.Elektrokineetilised nähtused Ilma selleta märkimisväärset ja püsivat vahtu ei saa. Vahu püsivust Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Osakese
liikumapanev jõud F1= - d/dx * 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F 2=Bv, kus Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A =Bv, sellest v= - d/dx*1/cN AB, asendame d=RTdc : v=-dc/dx*RT/BcNA . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D = RT/BN a=kT/B. LAPLACE VÕRRANDI TULETUS: kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c, siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc (1) (v-osakeste liikumiskiirus). Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Osakese liikumist takistab keskkonna sisehõõrdejõud f=Bv. Saabub tasakaal, kus fg=f ehk mg=Bv ja kiirus v jääb konstantseks. V=mg/B=V(-0)g/B (2). Asetades kiiruse väärtuse võrrandist (2) võrrandisse (1), saame Is=vc=mgc/B. Difusioonivoog on Id= -D*dc/dx. Tasakaalu korral, kus silmaga nähtavad muutused puuduvad, on Is=id ehk ... ja kuna D=kT/B, siis
settimiskiirus v = Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. r = See on osakese raadius. 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. Kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc kus v - osakese liikumiskiirus, c - kontsentratsioon Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt tänu raskusjõule fg = mg. Osakese liikumist takistab keskkonna sisehõõrdejõud ehk Stokesi jõud f = Bv. Saabub tasakaal, kus fg = f ehk mg = Bv ja kiirus v jääb konstantseks. - osakese tihedus, 0 - dispersioonikeskkonna tihedus. Asetades kiiruse väärtuse võrrandist võrrandisse Is = vc, saame Is = vc = mgc/B
annaabi.ee 
