Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum
Kokkuvõte
Paleotseeni-Eotseeni piiril toimunud termaalne maksimum on üsna hästi uuritud, sest seda on
võimalik tuvastada erinevate kontinentide läbilõigetes. Maismaa, mere ning fossilide
karbonaatne materjal on hea alus uuringutele, millest leitakse PETM-ile omane negatiivne
CIE. Antud sündmusele oli iseloomulik maailmamere hapestumine ja tsirkulatsiooni muutus,
karbonaatide suurem lahustuvus (CCD kõrgemal), ihnofossiilide kadumine, õhu ja vee
temperatuuride globaalne kasv ning sedimentatsioonilise tsükli vahetus. Kuigi enamus
organismidest ei saanud viga (va BFI sündmus), toimusid muutused imetajate biogeograafias
ja morfoloogias. Hiljem toimus silikaatide murenemine, karbonaatide sadestumine ja
orgaanilise süsiniku mattumine ning sellega kaasnev keskkonna taastumine.
PETM-i sündmusel on potentsiaali olla analogiks tänapäeva globaalse soojenemisele, kuigi
mudeldamine on raskendatud kahe sündmuste mõne erinevuse ja andmete puuduse tõttu.