Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sedimentatsiooniline" - 5 õppematerjali

Loengu materjale
3
docx

Loengu materjale

pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide. Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne. Põhjavesi vs pinnavesi: · põhjavesi on peaaegu vaba organismidest, millised on kahjulikud inimesele; · temp. on suhteliselt ... · Põhjavee vool: Ruumilisus- looduslikk Põhjavee teke: · Infiltratsioon 2 · Kondensatsiooniline · Sedimentatsiooniline · Juveniilne Vaba vesi: Niiskuse edasisel tõusul toimub kapillaaride täielik täitumine, kujuneb kapillaarvesi. Kapillaarvee liikumine kapillaarjõudude mõjul... 3

Geograafia → Geoloogia
52 allalaadimist
Mehhiko lahe merefüüsika
6
docx

Mehhiko lahe merefüüsika

Liiv lasub ribana, rannale paralleelsed. Mandriline nõlvak, nagu self katkestamatu ääreribana ääristab Mehhiko lahe sulglohku. Mehhiko lahe põhja osas mandriline nõlvak on mitte nii järsk, mõnedes rajoonides ta on iseloomustatud kui künklik reljeef. Ta oli moodustatud tänu mere põhja erosioonile ja veelihe tõttu. Vähem on tuntud nõlvaku reljeef Mehhiko ida rannikul, kuigi ta on üsna järsk ja kitsas. Sügav põhi. Mehhiko lahe põhjal kõrgub suur sedimentatsiooniline struktuur, mil nimetakse Missisiiniliseks koonuseks. Ta kujutab endast koonusekujulise kogutud materjali. Juning (1958) väidis, et hall ibejas savi kuulub pleistotseenile, mis oli tõestatud radioloogiliste meetodite abil, samuti ka paleontoloogiliste andmete abil. Missisipiline koonus oli formuleeritud tänu suure koguste savi sademete väljaviimisele. Nad olid laiendatud Mehhiko lahe põhjal. Mehhiiko lahe abüssaalne tasandik osaliselt kaetud sademega, millised on iseloomulikud

Merendus → Merefüüsika
62 allalaadimist
Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum
22
pdf

Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum

, 2006). PETM-i alguses muutus maailmamere tsirkulatsioon tänu hoovuste suuna muutmisele. Sellega kaasnes soojema vee transport ookeanide sügavustesse ning tugevam mõju globaalsele soojenemisele. Uus maailmamere olek kestis ~ 40 kyr (Nunes & Norris, 2006). Tänu maailmamere soojenemisele ja CO2 hulga kasvule, tõusis CCD ja hakkas sügavaveeliste karbonaatide lahustumine (Joonis 3). Pealegi toimus ookeanivee hapestumine ja sedimentatsiooniline muutus: valged karbonaatsed setted asendusid punaste savidega. Samuti 3 ilmnes maailmamere põhja veekihtide anoksia, mille tõttu kohati puuduvad bioturbatsiooni jäljed. Joonis 3. Ca-Si geokeemilise tsükli muutus PETM-is (Kelly et al., 2010). PETM-i sündmus mõjutas ka faunat. Merelises keskkonnas toimus bentiliste foraminifeeride väljasuremine (BFE), mille jooksul kannatas 35-50% liikidest esimeste 10 kyr jooksul.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Kolloid- ja pindnähtuste keemia
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

8. Kuidas määrata osakeste sisaldus antud raadiuste vahemiku jaoks integraalsel ja diferentsiaalsel jaotuskõveratel? 17 9. Milliste disperssete süsteemide korral kasutatakse sedimentatsioonanalüüsi kesktõukejõuväljas? Millest sõltub osakese liikumise kiirus sedimentatsioonil kesktõukejõuväljas? Settimiskiirus Piiri nihke järgi saab arvutada M väärtuse, ­ peab olema tasak. 10. Mis on difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal? Kujutame ette sadenemisel tasakaalulist olukorda. Sadestumisel toimub [massiülekanne] . Samas toimub see kahes suunas, difusiooni ja sadestumise protsessidele vastavalt. Difusiooni korral on [massiülekande] avaldis järgmine (Ficki seadus): Sadestumise korral aga Seega kui on saavutatud tasakaal, siis Ehk teisisõnu sadestumine ja difusioon on tasakaalus (difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal).

Keemia → Kolloidkeemia
24 allalaadimist
Meditsiinilise keemia arvestus
34
pdf

Meditsiinilise keemia arvestus

faasi moodustavad vererakud (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Lisaks veres on mitmeid valke. Erütrotsüütide põhiline füsioloogiline roll on kanda kudedele O2 ja viia välja CO2. Täiskasvanud inimese erütrotsüütide üldpind on umbes 3800 m2. Veri on in vivo agregatiivselt ja sedimentatsiooniliselt püsiv dispersne süsteem. Agregatiivne püsivus on verel tänu tugevale hüdraatkattele rakumembraanide pinnal. Seetõttu rakud omavahel ei ühine. Sedimentatsiooniline püsivus on tagatud vere pideva voolamisega. Voolamise katkemisel veri settib. Sellel efektil põhineb vere kliinilise analüüsi meetod - erütrotsüütide settimiskiiruse määramine. Erütrotsüütide tihedus (1,096 g/cm3) on suurem kui plasmal (1,027 g/cm3), mistõttu need seisvas, hüübimatuks muudetud veres aeglaselt setivad. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt Westergreni meetodit. Veri muudetakse hüübimatuks naatriumtsitraadi lahuse lisamisega. Veri

Meditsiin → Meditsiin
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun