Eesti kirjakeele ajalugu
tema arvates ei peetud küllalt oluliseks keelesüsteemi ja otsustati üksikkeelendite kaupa.
Vaene ja jäik sõnaraamat, mis võrreldes Muugi väikese sõnaraamatuga oli pigem
tagasiminek kui edasiminek. Jäikust võimendas totalitaarses ühiskonnas kergesti leviv
arusaam, et keelend, mida pole Õsis, ei olegi õige keelen.
6. Õigekeelsus sõnaraamat (Keele ja Kirjanduse Instituut 1960). 50ndate jooksul tehti hoolega
uuema erialakirjanduse sedelkartoteeki. Oskusõandest koostatud erialade kaupa nimestikud
saadeti seisukoha võtuks paljudele asutustele ja eriteadlastele. Selles ÕSis on u 100 000
märksõna ja oskussõnu sealhulgas palju. Endiselt on märgitud III välde ja palatalisatsioon;
sõnaseletused põhjalikud ja täpsemad; kohanimede valimik eraldi sõnastikuosa järel;
õigekirjutusreeglite osa põhjalikum, uudsena on lisatud tähtsamate ladinakirjaliste keelte
nimede hääldamis juhised