Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi maal, mis mind mõneks ajaks peatas ning mõtlema pani, kuid kõige rohkem mõtisklesin A. Bogoljubovi „Tallinna sadama“ üle. Kohe algul teost vaadates mõistsin, et pildil kujutatud linn ning sadam on tuttavad, kuid samal ajal veidi võõrad. Esimesel vaatusel ei mõistnud mis võõras tundub, kui...
selgelt meeles. 3.1.2. Tegevuskoht ja aeg Realistlikule lastekirjandusele kohaselt on lood asetatud igapäevasesse ümbrusesse ja silmitsi igapäevaste probleemidega, pakkudes lastele samastumisvõimalust. Neis kujutatakse kaasaegsete laste pahandusi ja neid koolis vaevavaid muresid. Teose tegevuspaik on selgelt määratletud loos ,,Metallkroonine", kus autor nimetab otsesõnu peategelase elamispaigana kahekorruselist puumaja Tartu linnaosas nimega Supilinn, loetledes ka sealolevaid tänavaid. Elukohast tähtsam on sündmuste asetamine kooli, seega võib neid jutte nimetada ka koolilugudeks. Vaid loos ,,Lendav õunapuu" on kool taustal ja peategevuskoht on kodu. Koolilugude tegevuskoht ei ole piiratud ainult klassiruumiga, sündmused arenevad ka kodus ja vahetunnis kooli ümbruses. Kodu kehastab turvalisust, koolis juhtuv on tegelasega toimuva konflikti käivitajaks. Teose aega ei ole autor jutustustes täpselt määratlenud, meile näidatakse episoode
teine asi. Nt. kõiksugu õunad jms, aga ka noorloomad. 1.2. Asja õigusvili ehk asja kaudne õigusvili see vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1. Õiguse loodusvili see, kus õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus; nt. on antud mingi maatükk rendile, rendileping annab rentnikule õiguse kasutada sealolevaid puid kütteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse õigusvili nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis on asja faktilise kasutamise võimalus. Praktiline tähendus on eelkõige see, et kui isik jääb kellegi teise tõttu kasutuseelisest ilma, võib ta esitada kahjutasunõude. 4.3.2. Koormised ja kulutused Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Need võivad olla avalik-õiguslikud või eraõiguslikud. Avalik-õiguslik on nt
asi. Nt. kõiksugu õunad jms, aga ka noorloomad. 1.2. Asja õigusvili ehk asja kaudne õigusvili – see vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1. Õiguse loodusvili – see, kus õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus; nt. on antud mingi maatükk rendile, rendileping annab rentnikule õiguse kasutada sealolevaid puid kütteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse õigusvili – nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis on asja faktilise kasutamise võimalus. Praktiline tähendus on eelkõige see, et kui isik jääb kellegi teise tõttu kasutuseelisest ilma, võib ta esitada kahjutasunõude. 4.3.2. Koormised ja kulutused Koormised on mingisugused kohustused seoses asjadega. Need võivad olla avalik-õiguslikud või eraõiguslikud. Avalik-õiguslik on nt
annaabi.ee 
