Linnu-ja seagripp
kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju.
Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid.
[5]
Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt
inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt;
uuemate uuringute andmetel on tegu ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse
kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. WHO on soovitanud kasutada seagripi asemel
mõistet A-gripp või uusgripp (novel flu). [2]
Viiruse sünnikoduks peetakse Aasiat, kust see levis Ameerika mandrile ning tekitas esimese
epideemiakolde Mehhikos. Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja
pandeemia. 2010. aasta seisuga on maailmas kokku haigestunud miljoneid inimesi, neist 17 686
on gripi tagajärjel surnud
annaabi.ee 
