kirjutamata normid. Teoreetiline distsipliin. EETILINE SÜSTEEM – kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise “muster” Moraal: ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum/süsteem, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika: hingeseisund, hoiak, mentaalsus, ... Sisemised piirangud/normid, võimalik käsitleda ka ühiskonna kui terviku tasandil. Formaalsed normid – seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja). Implitsiitsed normid – kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine. Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi. Kohustuste e. vahendite eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust.
· Normi mõistest: Norm tähendab grupi poolt oma liikmetele kehtestatud reeglistikku. Selleks, et kooslus toimiks, peavad kehtima ühiselt tunnustatud normid. Kui norme pole, kooslus laguneb. See puudutab nii perekonda, töökollektiivi kui ka ühiskonda tervikuna. Norm väljendab väärtusi seda, mida peame tähtsaks, oluliseks ja vajalikuks. · Formaalsed normid seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja). · Implitsiitsed normid kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis "minnakse üle piiri"). Piiride sügavuse aste on erinev. Sügavaimad piirid on seotud meie identiteediga. EETIKA SUUNDI: 1 Teoreetiline eetika. Metaeetika ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne), eetika koodekseid, eetika süsteeme e teooriaid:
annaabi.ee 
