korraldamisel, ühiste projektide läbiviimine. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisat-sioonidega, kuid kuulumine liitu ei ole kohustuslik. Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Üleriigiliste liitude eesmärgid: liikmeks olevate KOV ühishuvide esindamine ja kaitsmine; üldisele arengule kaasaaitamine; KOV-st puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; koostöö edendamine ja korraldamine; ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Eesti Linnade Liit (ELL) on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2010. aasta seisuga 31 Eesti linna, lisaks 15 valda ja 1 alev. Kõrgeim organ on Linnade Päev, mille kutsub kokku liidu 7-liikmeline juhatus vähemalt kord valimiste vahelisel perioodil. Liidu volikogu pädevus: liidu tegevus-suundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutami-se
Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on: · liikmeks olevate kohalike omavalitsuste ühishuvide esindamine ja kaitsmine; · kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine; · kohalikku omavalitsust puudutavas seadusloomeprotsessis osalemine; · liikmeks olevate omavalitsusüksuste vahelise koostöö edendamine ja korraldamine; · liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine. Maakondliku omavalitsusliidu eesmärgiks on: · liikmete ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine; · maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine;
õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. 5. Legaalõiguse legitiimsuse kaks tasandit ja legitiimsuskriis. Õigusloome eesmärk peab olema luua õigus, mida mitte ainult seaduselooja loeb legitiimseks, vaid eelkõige ühiskond tunnistab legitiimseks, s.o hea ja funktsioneeriv regulatsioon, mis sünnib seadusloomeprotsessis seadusele ühiskonnapoolse toetuse saamiseks. Õiguse loomine on oskus, milles peavad tasakaalus olema õiguse ning headuse, kuid samas ka õiguskindluse ning stabiilsuse faktorid, mis seadusnormis oma koostoimes peavad lähtuma üldisest huvist ning õigluse kaalutlusest. Tegelikult väljendab seadus seda, mida riik peab õigeks. Seadus on käitumist reguleerivate reeglite kogum ja ka