V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Egiptuses, Saalomoni templit.
Sõna, see emamõte, ei avaldunud üksnes ehituste olemuses, vaid ka nende vormis. Nii
polnud Saalomoni tempel ainult pühakirjale kaanteks, ta oli pühakiri ise. Preestrid võisid
igast ta kontsentrilisest vööndist välja lugeda silmale tajutava ja mõistetava sõna, võisid
jälgida
ta muudanguid ühest altarist teise altarini, kuni nad ta leidsid ka kõige pühamast
paigast, siingi konkreetses arhitektuurivormis -- püha seaduslaekana.
Nii suleti sõna ehitusse, kuid selle sõna piltlik kuju
169
jäädvustati ehituse välisele kestale nagu inimese keha muumia sargale.
Mitte ainult ehituste vorm, ka asukoht, mis nende jaoks valiti, oli kooskõlas kujutatava
mõttega. Selle järgi, kas kehastamist ootav sümbol oli helge või sünge, kroonis Kreeka oma
mägesid templitega, mis silma oma harmooniaga paelusid. India aga kaevas mäed läbi, et
sinna sisse raiuda vormituid maa-aluseid pagoode, mida oma turjal kandsid hiiglasuurte