rohkem hoida ja meeles pidada. Raamatu sünged hetked on Barbro ja Ingeri lapsemõrvad. Inger sünnitas alati üksi, sest kartis saada jänesemokaga last ning üksinduses lootis ta sellise lapse sünnil temast ise ja salaja lahti saada. Kolmas laps sündiski veaga ning Inger hukkas ta koheselt ja peitis laiba metsa. Saladus ei püsinud tänu omakasupüüdlikule Oliinele kaua ja Inger viidi vangi. Seal oli ta aastaid, kuni Geissler ta sealt seadusetundmise ning nutikusega välja päästis. Teine mõrv juhtus aastakümneid hiljem, kui Barbro tappis oma äsjasündinud lapse sellel põhjusel, et ei oleks suutnud elada lapse isaga ning vastsündinud poeg oleks teda alatiseks köitnud Akseli külge. Samamoodi peidetakse laip, kuid taaskord saab Oliine teada ja saladus levib. Kohtus astub Barbro eest välja lensmaniproua, kes peab kõne naiste õigustest ja sellest, kuidas naine ei saa valida, kas ta tahab last või mitte ning kohtus
4), Riias raehärrasid 16 ja Tallinnas 14. Narva 18. sajandi elu eeldas kahe bürgermeistri olemasolu. Ka Tartus ja Pärnus oli 2 bürgermeistrit. Raehärrasid on Tartus 6, Pärnus 4, Narvas tavaliselt samuti umbes 6 raehärrat. Bürgermeistrid olid oma ametiülesannete poolest ära jaotatud üks neist tegeles justiitsasjade ja kohtukorraldusega (justiitsbürgermeister), kes ei tegelenud majandusasjadega, nt ei olnud kaupmees. Väljaõppelt jurist, teinud linnavalitsuses karjääri oma seadusetundmise kaudu. 18. sajandil hakatakse üht bürgermeistrit nimetama ka politseibürgermeistriks (Tallinnas). Narvas oli traditsioon teistsugune, ühte bürgermeistrit on nimetatud kommertsbürgermeistriks (linna kaubanduse ja käsitöö juhtimine). Igal bürgermeistril oli oma sektor, mille eest ta hoolitsema pidi. 18. sajandil vajadus õigust tundvate inimeste järele kasvas üha. Hakkasid tulema ka juriidilise väljaõppega mehed, keda kutsuti sündikuteks. Nende puhul eeldati teatavad
annaabi.ee 
