ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muusika Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejail ning linnaisedel aga oli tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakoole oma õpetust täiustama ja edasi arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud doktor oli meistrite osas. · Vanemad üliõpilased bakalaurused olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada.
hulka.Peamiselt linna madalamale seltskonnale. Klassis priimused(tublid) istusid ees ja ultimused(ei saanud hakkama) istusid taga. Kui satuus mitte saksa päritolu lapsed koolid, siis olid nad enamjaolt priimuste seas. Kui mitte saksa laps sai kooli siis oli see loogiline, et ta polnud teretulnud ja pidi pingutama. On teada see, et Tlnas mittesaksa päritolu lapsed,kes olid andekad ja neile võis anda raha kooli jaoks raad.Seda sellepärast, et taheti ametnike raadi. Eelkõige seadusetundjaid e sündikuid.Hiljem nad kõik saksastusid, kes vähegi eesti päritolu haridust said. Unustati matslik päritolu. Reformatsiooniga kujunes ka eesitikeelne kirjasõja. Lutheri pmte , et emakeelsed jutlused ja emakeelne piibel. Eesti keelsed kirjasõnad 16 saj puudusid, ses eesti keel oli täis võõrapäraseid saksa lühendeid, ühendeid jne. Esimeste katsete juurde siiski jõuti. 1525 arvatakse, et ilmus esimene eesti keelneraamat(mitte see keel, mis praegu on, vaid suhteliselt
Keskajal - vaimse ilukõne "kuldajal". (Udalõh 2010: 104) Retoorika mõju jätkus ka keskaja ladina koolides, kus see oli üks peamisi õppeaineid. Koolide eesmärk oli ette valmistada harituid preestreid ja munki. Kogu keskaegne õpetus jäi endiselt keeleõpetuse-keskseks ning hariduse ja teaduse keeleks kogu Euroopas ladina keel. Suurenes vajadus haritud inimeste järele, kuna kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, samuti vajati seadusetundjaid. Seetõttu tekkis vajadus ülikoolide järele. Keskaegsetes ülikoolides on tähtis roll dispuutidel, kus arutati loengus kuuldut ja vaieldi loengus kerkinud probleemide üle. (Aava 2003: 25) Antiikfilosoofide mõju keskaja ülikoolidele oli väga tugev. Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus. Platoni ja Aristotelese vastasseis poliitilise ja religioosse võimu
annaabi.ee 
