2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Vana-Kreeka: mythos jutt, kõne (pläralära), mütoloogia jutulugu; Homeros, Hesiodos, Theagenes (lisandus "mõistukõne" tähendus), Herodotus (lisanuds "riknenud ajaloo", "udujutu" vms tähendus - üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et "sotsioloogilised" tõlgendused ehk müüdid kui preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism Kesk- ja uusaeg: euhemeristlike mallida kasutamine keskajal ja renessansi ajastul (Gesta Danorum, Noorem Edda); antiigist üle võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused (Boccaccio "De genealogia deorum"); kolooniaajastu maadeavastustega seotud uue materjali lisandumine
Müüt oma funktsioonilt käitub eeskuju ja mudelina, pakub seletusi ja käitumisjuhiseid. Kontekstilt on ta rituaal, mis taaselustab maailma loomise sündmused. Müüt võib olla ka žanr folkloristika žanrisüsteemis. William Bascom 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas nähti müüti kui maailmatõlgendust, mis eelnes teadusele, allegoorilised seletused põhinesid loodusnähtustele ja vaimsetele väärtustele. Müüdid olid preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus. Kesk- ja uusaja Euroopas võeti müüte kasutusse lugudesse (Boccaccio), Koloniaalajastuga lisandus palju uut materjali hakati võrdlema indiaani-ja antiikaja kultuuri. Romantismi iseloomustab müüdilembus, nende abil mõtestati inimkonna ajalugu. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte
annaabi.ee 
