nt vangi karistatakse toidust ilmajäämisega, kuigi sellist karistust seadus ette ei näe Kaalutlusõiguse väärkasutus Enim levinum viga nt lubamatu asjaoluga arvestamine või olulise asjaolu arvestamata jätmine Halduse seaduslikkuse põhimõte Halduse seaduslikkus on kogu halduse toimimise keskne põhimõte, määrab halduse seotuse seadusega kui seadusandja tahtega. Tuleneb põhiseadusest. Seaduslikkuse põhimõte jagunebseaduse ülimuslikkuse ja seadusereservatsiooni põhimõteteks. Seaduse ülimlikkuse põhimõte"mitte ühtegi tegu vastuolus seadusega" Normid peavad olema hierarhiliselt üksteisega kooskõlas Seadusereservatsiooni põhimõte„mitte ühtegi tegu ilma seaduseta" Halduse tegevus toimub üldjuhul ainult Riigikogu poolt vastu võetud seaduste alusel. Halduse proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsustähendab üldiselt, et eesmärgi saavutamiseks kasutatavad
RES esitatu kohaselt otsustab valitsus või valitsuse volitusel rahandusminister muude riigi poolt antud tagatistest ning kohtuotsustest ja määrustest tulenevate rahaliste kohustuste, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud ja mida ei ole võimalik täita Vabariigi Valitsuse reservi vahendite arvel, täitmise riigi likviidsete finantsvarade arvelt. 14. Avalik-õigusliku rahalise kohustuse mõiste, sätestamise ja kehtestamise tingimused vt õppematerjal ÕIS 1. Seadusereservatsiooni nõue Põhiseaduse § 113 annab seadusereservatsiooni klausli avalik-õiguslike maksude/maksete/tasude kehtestamisel, välistades otsustusõiguse delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele (kohalike maksude ja koormiste kohta vt PS § 157). Paragrahvis loetletud maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Sellest õigusest loobumine oleks vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.
esimesest lausest, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Paragrahvi 39 teine lause on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Kõik need sätted võib kokku võtta terminiga „seadusereservatsioon”, sest need reserveerivad teatud põhiõiguste jaoks olulised otsused seadusandjale. Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. Kuna Riigikohus on oma terminoloogias eelistanud PS § 3 lg 1 esimeses lauses sisalduva üldise parlamendireservatsiooni tähistamiseks samuti võimalikku terminit „üldine seadusereservatsioon” (RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 28; RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5- 05, p 9; 20.10
perekonnaelu puutumatusele on ainult perekonnaliikmetel. 16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem. 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada.Seadus peab määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. 18
„Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus
riivatud. (Tuleb analüüsida, mis sõnum, sõnumisaladus). 2.1.2. Isikuline kaitseala §26/§43 järgi, mis on igaüheõigus . 2.2. Kas esineb riive? Jah, PS §26 lg1 riive. 3. Riive põhiseaduslik õigustamine 3.1. Formaalne PS-pärasus 3.1.1. Pädevus, menetlus, vorm: kuna vale organ lahendas asja, siis on ka menetlus ja vorm valed. (PS §104 menetluses peab olema vähemalt 51 poolthäält) 3.1.2. Seadusereservatsiooni põhimõte on sätestatud PS §3 lg1 esimeses lauses ja §-s 11 ning selle kohaselt saab põhiõigusi piirata üksnes juhul, kui seaduses on olemas õiguslik alus, mis sellise piiramise võimaluse ette näeb. Üldist seadusereservatsiooni konkretiseerivast seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab volituse alusel antud määrus vastama volitavale seadusele. Seadusele
proportsionaalne. ,,Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid 7 Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab
riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja käsitletava paragrahvi teises lauses kindlaks määratud põhjustel135. PS § 26 teise lauses kohaselt ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Üldjuhul peaks kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu olema ammendav. Siiski on riigikohus käsitlenud PS § 26 riivet õigustava eesmärgina ka PS § 26 teises lauses nimetamata piirangu põhjust põhiseaduse preambulist tagatud eesti rahvuse ja kultuuri säilimist ning selle kaudu teiste inimeste õigust rahvuslikule identiteedile 136. Selline olukord võib tekkida juhul, kui mõni kaalukas väärtus on piirangute loetelust välja jäänud,
Selleks hinnatakse järgnevat skeemi: 1) piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus; 2) vahendite sobivus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 3) vahendite vajalikkus taotletava eesmärgi saavutamiseks; 4) vahendi mõõdukus taotletava eesmärgi saavutamisel. 18.6. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Põhiseadusega kooskõlas olemise kriteerium nõuab, et põhiõigusi riivavad riiklikud aktid oleksid kooskõlas kõigi põhiseaduse normidega. Need peavad olema niisiis nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärased.
Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 82. Mis on määrusandluse eesmärk? Vabariigi Valitsuse regulatiivsesse pädevusse kuulub määruste andmine. Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks (§ 87 p 6). Nimetatud õigusaktid on oma olemuselt materiaalsed seadused, st nad sisaldavad õigusnorme. Käsitletava sätte ja seadusereservatsiooni printsiibi sätestava § 3 lg 1 koostoimel võib öelda, et üldjuhul on legaalsed üksnes määrused intra legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Seda põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus (RKPJKo 12.01.1994, III-4/A-2/94), kes on märkinud järgmist: „Põhiseaduse § 65 p 1 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu. Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
Vabariigi Valitsusel ja ministritel on õigus anda intra legem määrusi. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas, kui määruses ei ole teisiti sätestatud. 82. Mis on määrusandluse eesmärk? Vabariigi Valitsuse regulatiivsesse pädevusse kuulub määruste andmine. Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks (§ 87 p 6). Nimetatud õigusaktid on oma olemuselt materiaalsed seadused, st nad sisaldavad õigusnorme. Käsitletava sätte ja seadusereservatsiooni printsiibi sätestava § 3 lg 1 koostoimel võib öelda, et üldjuhul on legaalsed üksnes määrused intra legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Seda põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus (RKPJKo 12.01.1994, III-4/A-2/94), kes on märkinud järgmist: ,,Põhiseaduse § 65 p 1 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu. Vabariigi Valitsus annab põhiseaduse § 87 p 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.
suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Määruste vastuvõtmise protseduurid pole avalikud Määruste andmine administratsiooni poolt on sisuliselt legislatiivfunktsiooni teostamine, mille on delegeerinud legislatuur. Seega sõltub üksnes legislatuurist, keda, millises küsimuses ja millises ulatuses ta volitab määrusi andma. Seda teostatakse volituse ehk delegatsiooni abil. Põhiseadusest tulenevad põhimõtted määruste andmiseks: Seadusereservatsiooni printsiip tuntud enamikus Euroopa riikides - § 3 lg 1 riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel st eksekutiivvõim ei tohi midagi ette võtta ilma parlamendist tuleneva delegatsioonita. Siit tulenevalt ka - seadusandja ei saa volitada valitsust ega ministrit andma määrusi, millega sätestatakse valitsusasutuste tegevuse alused täidesaatva tegevuse teostamisel. Pole
raamesse. Seaduste alusel ka kaitse funktsioon KOV-le riikliku keskhalduse suhtes. Seadusereservatsioon annab riigile õiguse määrata garantii sisu (PS § 154 lg-d 1 ja 2; § 155 lg 2; § 156 lg 2; § 157 lg-d 1 ja 2; § 160). S.t, et ainult seaduse alusel (seadus materiaalses ja formaalses mõttes; ka seadlus), mitte oma suva järgi. Kaitseb selle eest, et näiteks ministril tuleb mingi mõte, et jube lahe oleks selline ja selline asi ning võtab vastu sellise määruse. Riik ei tohi seadusereservatsiooni kasutades KOV sisu kaotada ja KOV õiguste riive peab olema proportsionaalne. § 155 seadus sätestab see ongi seadusereservatsioon. KOV olemuslik tuum tuumikpädevus on see ilma milleta muutub asja olemus tühiseks. Näiteks: KOV ei saaks teenistujaid tööle võtta vmt. võimualade kataloog - võimuinstrumendid, millega KOV-l on võimalik oma iseotsustamisõigust realiseerida (see on selgituseks siin juures, mitte ei ole viies element siin nimistus):
annaabi.ee 
