Võrgustike tugevuseks peetakse selle paindlikkust, osaliste tugevate külgede kasutamist ja niimoodi parema lõpptulemuse saavutamist. Võrgustikus osalejad ei ole omavahel domineerival postistioonil vaid vastastikuses ressursisõltuvuses, st et ükski osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. · Nüüdisühiskonnas on probleem see kui huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Seepärast on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, st et seaduseloomesse kaasatakse lisaks riigiametnikele ka huvigrupid, keda kavandatav poliitika puudutab.
Sihtasutusel puuduvad liikmed, seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Kodanikuorganisatsioonide ülesanded Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted *Viimasel ajal on olnud arusaam- et demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja organisatsioonide kaasamist valitsemisse, slp tunnustavad arenenud demokraatlikud riigid kodanikuühendusi oma partneritena. *Riik kaasab neid seaduseloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Seejuures ei seata toetuse tingimuseks poliitilist ustavust valitsusparteile, vaid ainult kodanikuhenduse asjatundlikkust oma tegevusvaldkonnas. *Riik , mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu.
takistab kaasamise efektiivsust nii tehtavate ettepanekute kui ka dokumentatsiooni osas. Ollakse arvamusel, et protokoll võiks sisaldada erinevaid positsioone, arutluskäike, põhjendusi või otsuseid, kuid näiteks tagasiside andmiseks sobiks paremini seletuskiri või selle lisa, sest seletuskirju on eelnõu kohta vaid üks. Komisjoni tehtavad ajagraafikud seevastu võimaldaksid liitude kaasamisel seaduseloomesse neil menetluse käiguga paremini kursis olla ja hoida kokku aega, mis muidu kuluks info saamisele ja vahetamisele. Ühtsed töökorraldusreeglid parandaksid ehk komisjonide töö kvaliteeti ja kvantiteeti. 5.3. Kodanikeühenduste rahastamise probleemiks on selle ebastabiilsuses, mistõttu on raske oma tegevust pikemalt ette planeerida. Kui rahastajat ei leita, siis komisjon ei kaasa ühendust ja need omakorda saavad veel vähem toetust ja võimalusi seaduseloomes osaleda
märkamata või tunduvad tühised. Nähes, aga et need asjad lähevad korda suuremale hulgale inimestele, jõuavad suurema tõenäosusega lahenduseni. 22. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad? Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust 23. Iseloomusta riigi ja kodanikuühenduste suhteid. On jõutud arusaamale, et demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja organisatsioonide kaasamist valitsemisse. Riik kaasab neid seaduseloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Riik , mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Isiklikud ressursid(võimed, haridus, tervis, ühiskondlik positsioon) Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond) 25
Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu abil rikkust ringi. Riik vajab erasektori teenuseid: AS Emor küsitlused, hanked. 2.Erasektor-> Kodanikuühiskond - Erasektor toetab rahaliselt kodanikuühendusi. Mittetulundusühingud pakuksid oma teenuseid seal, kus kasum on väike. 3.Kodanikuühiskond-> Avalik sektor - Demokraatlik ühiskonnakorraldus vajab kodanikuühenduste kaasamist valitsemisse - asjatundlikud oma tegevusvaldkonnas. Kodanikuühendusi kaasatakse seaduseloomesse. Riik toetab kodanikuühendusi rahaliselt, aitab luua neile infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Aktiivsetest kodanikest saab riik omale poliitikasse järelkasvu. Kodanikuühendused pakuvad inimestele tööd. 2.1 Riik Täidesaatevvõim - valitusus Seadusandlik võim - parlament(Eestis Riigikogu) Kohtuvõim - riigikohus 2.2 Ärisektor Primaarne - Hankiv sektor(tooraine, kaubavahetus) Sekundaarne - Tootmine Tertsiaalne - Teenindamine 2.3 Ettevõtluse roll riigis 1
annaabi.ee 
