parlamendi koosseisuga muutus esitatud eelnõude vastuvõtmise protsent vanade demokraatiate tasemele, kus valitsuse eelnõude edukus on väga kõrge ja parlamendi oma väga madal. Seega võib väita, et Riigikogu “normaliseerumise” protsess on liikunud parlamentaalsetele demokraatiatele omaselt ehk parlamendis esitatakse küll palju eelnõusid, kuid valitsuse kontrollitav koalitsioon hääletab need maha. See on ka põhjus, miks parlamendi roll seaduseloome vallas on vähenenud ja valitsuse oma suurenenud. 3. Töömahu ja efektiivsuse võrdlemisel eristuvad kaks kindlat joont. Enne valimisi suureneb parlamendi töömaht hüppeliselt, sest Riigikogus võetakse vastu ametist lahkuva valitsuse viimase hetke seadusi ja otsuseid. Peale valimisi tegeleb Riigikogu järelvalvega valitsuse üle, mis on tingitud arupärimiste ja küsimuste arvu suurest tõusust seoses valitsuse eelnõude menetlemisega
moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled moodustavad ka saadikurühmi e. fraktsioone. Aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Fraktsioonid mängivad olulist rolli parlamendi töös. - algatada seaduseeelnõu Parlamendi ülesanded 1. Rahva huvide esindamine ja seaduseloome - Seaduse sünd pikk protsess (algatavad parlament ja valitsus). - Seaduse sünd sõltub ka koalitsiooni ja opositsiooni suhetest (õpik, joonis, lk 105) - Riigipea kuulutab seaduse välja (muutub kohustuslikuks) - Kriitilises olukorras võib sekkuda ka riigikohus 2. Sellega on seotud erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusesse. - Saadikute kohtumine oma valijatega (üks nädalapäev)
laevaehitus, biotehnoloogia põllumajandus Ründav Üldised Majanduskasvule kaubandustõkked suunatud üldine korra- ja protsessipoliitika Tänane arusaam tööstuspoliitikast on, et tuleb luua soodne sektorispetsiifilie regulatiivne raamistik. Kogu seaduseloome peaks läbima konkurentsivõime mõjude filtri. Tööstuspoliitika sektoraalse spetsiifika juures peetakse silmas vähemalt nelja dimensiooni, mis võivad olla poliitika diferenseerimise aluseks: Reguleerimisvajadus Väliskontekst Innovatsiooni roll Siseturu valmidus Tööstupoliitika praktikas Prantsusmaa, Jaapan, USA Prantsusmaa tööstuspoliitika
ametnikest kunagi või on harva kaasanud ettevõtjate esindusorganisatsioone. Teisalt näitavad ka mitmed uuringud ning suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega, et esindusorganisatsioonid soovivad enda senisest põhjalikumat kaasamist, eriti just eelnõude koostamise varases staadiumis. (Eesti Ettevõtluspoliitika: 31-32) Riigil on siinkohal ära teha suur töö lülitamaks ettevõtjate liitude ja ühingute esindajaid seaduseloome ja ettevõtluskeskkonna kujundamisel nõuandja ja soovituste jagaja rolli, leidmaks ühiselt ettevõtlust pärssivad kitsaskohad ning töötada välja võimalikud lahendused. 2.1. Peamised väikeettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid Suurima arengutakistusena on Eesti ettevõtted näinud ning näevad ka tänases majanduses liigset maksukoormust, ebasobivat seadusandlust ning bürokraatiat. Enim
nimetada ka õigusvormiks ehk allikaks. Iseenesest on õigusnorm teatavas mõttes justkui eetiline käitumisreegel. Näiteks käsk „Sa ei tohi tappa!” on täiesti loogiline ja ajastuteülene käitumisnorm, mis tagab turvalisuse ja ühiskonna häireteta toimimise. Käitumisnormidest välja arenenud kirjapandud reeglid moodustavadki täna erinevad seadustekogud, tõsi, palju keerulisemates vormides ja muidugi on tänane seaduseloome midagi palju komplektsemat ja detailsemat kui omaaegsed piiblikäsud,Hammurabi seadustekogud või Rooma rahvakoosolek. Siit ka mõiste „õiguse allikad”. Õiguse allikaks on näiteks kirjapandud seadused. Tõsi, ajalooliselt võib õiguse allikaks olla ka suuline pärimus (indiaani traditsioonid jne), mis määravad ühiskonnas kehtivad käitumis- ja õigusreeglid. Islamimaailmas kehtib selles mõttes lausa mitu normi- ühelt
puudub, kodanikuideoloogia Liberalism- vaba Erakond ehk partei- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Totalitaarne riik Demokraatlik riik · Ainupartei · Üks ideoloogia · Partei kontroll Seaduseloome, sotsiaalsete suhete üle Parteide klassifitseerimine Tegevushaarde järgi · Kaadripartei väikesearvuline parlamendipartei · Massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti Laiahaarde partei e. Populistlik partei kaadri ja massipartei sümbioos, otseseid liikmeid on vähe, püütakse valijate toetust, ilma neid liikmeks värbamata. Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, lubadused seinast- seina ja korruptsiooni materdamine
Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata (apelleerida) kõrgemale seadusandjale - vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Ka Rooma keiser kui kõrgem seaduseandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele, andma seadusi välja mitte isiklikest, vaid riigi huvidest lähtudes. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Seaduste loomisel tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, mis tagas seaduseloome järjepidevuse. Oluline oli kõigi osapoolte õiguste kaitse protsessi läbiviimisel. Tekkisid esimesed seadusetundjad - juristid, välja kujunes juriidiline terminoloogia, alguse sai õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal, paljud põhimõtted kehtivad veel tänapäevalgi. 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised:
Riigivalitsemise vormid. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia. ABSOLUUTNE Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Katar, Brunei
Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid Fiskaalpoliitikat, mida kujundatakse vastavalt situatsioonile, nimetatakse ka situatsioonikohaseks fiskaalpoliitikaks (discretionary fiscal policy). Sellise fiskaalpoliitika üheks oluliseks puuduseks on tema rakendamiseks kuluv pikk aeg. Selleks, et suurendada valitsuse kulutusi või muuta maksude taset (muutes selleks maksuseadusi), on vaja läbida suhteliselt pikk seaduseloome protsess. Seetõttu, kui lõpuks soovitud muudatused fiskaalpoliitikas suudetakse ellu rakendada, on makroökonoomiline keskkond juba tihtipeale muutunud. Teiseks, kui inimesed näevad, mida valitsus kavatseb ette võtta, siis kohandavad ka nad oma käitumise vastavalt ja valitsuse tegevusel ei pruugi olla soovitud tulemusi. Näiteks ekspansiivse fiskaalpoliitika korral oodatakse kõrgemat inflatsiooni ja selle tulemusel poliitika
nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg, kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse. Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole. P-S ajal oli valitsussüsteem tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse. P-S ajal sõja ja raha asjad haldusest lahus, kuid nüüd L-S ajal astuti samm suurema tsentraliseerimise poole