tihedalt seotud. Rahapesu eesmärgiks on n-ö maskeerida ebaseaduslikult saadud tulude allikat, mis tähendab, et rahapesule eelneb alati mingi kuritegu (altkäemaks, ebaseaduslik relva- ja narkokaubandus, terrorism jms). · Riigi riisumine - Riigi riisumine iseloomustab Maailmapanga uuringu kohaselt kõiki endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda. Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui majanduslik eliit. Korruptiivsuse mõõtmine Korruptiivsust mõõdetakse indeksiga, mida nimetatakse CPI-ks (corruption perception index) ehk korruptsiooni tajumise indeks
Suured multinatsionaalsed korporatsioonid, kes on levinud üle kogu maailma on suure haardega. Sellega kaasneb võim, manipuleerimine, vassimine, konkurentide äraostmine või siis raskeimal juhul hävitamine (juhul kui jõud enam üle ei käi ning läbirääkida pole võimalik) või siis tugev konkurents (juhul, kui konkurent on sama tugev ja osav, kui seda teine). Samuti ei saa üle ega ümber poliitikute äraostmisest, nendega manipuleerimisest, ühesõnaga kõigest sellest, mis seaduseloojate poolt nendele (suurkorporatsioonidele) elu kergemaks teeks. Korporatsioonide kergema elu koha pealt on mõeldud keskkonnakaitsega seotud seaduste kergendamist, tegevuslubade kiiremale kättesaamist, bürokraatia vähendamist. Suurfirmadele paremate tingimuste välja kauplemine toimub paljuski ilma arvestamata tavarahva huvisid, mille tõttu eriti arengumaades on levinud inimeste ära kasutamine (nt. väga rasketes töötingimustes üle 12 tunni töötamise sund,
esitamisest antud seaduse põhjal kohapeal tegutsenud nimepanekukomisjonidele. Petserimaal on komisjoni aruande kohaselt oma nime vahetanud 394 isikut (55 eestlast, 107 setut, 232 venelast) (Postimees 8.02.1922), Narva taga 822 isikut (333 eestlast, 78 ingerlast, 411 venelast) (Postimees 13.08.1921). Mujal Eestis tavapärase korra alusel vahetati peamiselt sündsusetuid, inetuid nimesid. Sugugi ei kiirustatud muutma võõrapäraseid perekonnanimesid, mis tegelikult oli seaduseloojate eesmärk. Järgnevatel aastatel tegutsesid nimede eestistamise eestvedajad selle nimel, et nimede muutmise korda lihtsustataks, mis paneks inimesi meelsamini muutma oma võõrkeelseid perekonnanimesid eestikeelsete vastu. Mõnigi sellesuunaline eelnõu kukkus Riigikogus läbi, kuni 12. juulil 1930. a võeti vastu uus perekonnanimede muutmise seadus (RT 1930, 57). Selle järgi anti nimemuute otsustamine Riigikohtu pädevusest siseministri pädevusse