Euroopa Liidu alused
õigusaktide puhul tekib EL-i liikmesriikidel suuri küsimusi selles, kui
suures ulatuses nad ikkagi peavad EL-i õigusakte säärastes
komplitseeritud tingimustes oma rahvuslikku seadusandlusesse
kohaldama. Praktika on EL-is näidanud, et neis seaduslõikudes, kus
harmoniseerimine eeldab rahvuslikest traditsioonidest loobumist,
püütakse selle mõju minimiseerida. On ka tõdetud, et EL-i
seadusandluses on vaid erandjuhtudel selliseid süstemaaatilisi
seadusandlustervikuid, mida võiks muutmata kujul lülitada siseriiklikku
õiguskorda. Üheks selliseks meeldivaks erandjuhuks on riiklikke hankeid
puudutav regulatsioon. Samas on mitmeid EL-i sedusandluse keskseid
süstemaatilisi tervikuid, milliseid ei saa kuidagi kasutada siseriikliku
seadusloome süsteemse lähtekohana. Kujukas näide on siin kaubanduse
tehnilisi tõkkeid puudutav seadusandluse osa EL-is (nn technical barriers
to trade). Samas tuleb siseriiklikus haldustegevuses hoolitseda selle eest,
annaabi.ee 
