3.1. Euroopa Ülemnõukogu · · Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · Kes on ülemkogu liikmed? · Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi. · Kui tihti tuleb ülemkogu kokku?
Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest.
hea valitsemistavaga maailmakorral tuginevat rahvusvahelist süsteemi. 78. Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded, koosseis. Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest (28st riigist) koos ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendiga . Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana ei võta vastu EL-i õigusakte. Määrab nõukogu erikoosseisud, esitab parlamendile komisjoni presidendi kandidaadi. 79. Mida kujutab endast eelotsusemenetlus? Tegemist on liikmesriigi kohtute ja Euroopa Liidu Kohtu vahelise koostööga 80. Euroopa Parlament koosneb (kellest): 9 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks
[5:22] 3.2 Parmenides Tema näol on tegemist filosoofiga, kellest teatakse kõige vähem filosoofia ajaloos. Ta sündis umbes 515 eKr (võib-olla ka juba 540 eKr) Phokise koloonias Eleas Lõuna-Itaalia läänerannikul, kus ta veetis suurema osa oma elust. Parmenidese (vt lisa 2) surma aasta on teadmata, tõenäoliselt suri ta pärast 450.aastat eKr. Parmenides pärines jõukast lugupeetud perekonnast ja tegutses kreeka kirjaniku Plutarchose (46-120 pKr) andmetel Elea seadusandjana. Ta olevat olnud ka filosoofiakooli rajaja, filosoofi ja luuletaja Xenophanese (umbes 570 470 eKr) õpilane. [1:21] 3.2.1 Filosoofilised vaated Parmenides läks ajalukku sellega, et rajas õpetuse oleva olemusest ja omadusest ontoloogia. Tema lihtsal nendingul, et olemine on ja mitteolemine ei ole, oli tohutu mõju ning olemise mõiste omandas lääne filosoofias keskse kohal. Oma õpetust arendas ta dialektilises luuleteoses, mis on säilinud fragmentidena, on tuntud
Tal on õigus lükata tagasi Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike kandidaate ning tal on õigus nõuda komisjoni tagasiastumist. Parlament jagab nõukoguga pädevust EL-i eelarve üle ja võib seega mõjutada EL-i kulutusi. Eelarvemenetluse lõpus võtab parlament eelarve vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa Ülemkogu - langetab ELi tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu moodustavad liikmesriikide juhid koos Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidentidega. Koguneb vähemalt neli korda aastas. Euroopa Liidu Nõukogu - koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajast(ministrist). Teeb olulisi otsuseid ELis ja otsuste tegemiseks on vajalik ühehäälsus või kvalifitseeritud häälteenamus(55% nõukogu liikmetest, kelle hulka kuulub vähemalt 15 riiki ja kes esindavad vähemalt 65% EL-i rahvastikust).
Komisjoni ettepanekutele. Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga. Euroopa Ülemkogu Langetab EL-i tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. ELi juhid kohtuvad Euroopa Ülemkogu raames, et kehtestada ELi poliitiline tegevuskava. See kujutab endast ELi liikmesriikide vahelise poliitilise koostöö kõrgeimat tasandit. Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte. Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel.
avaldamist näiteks kaupade kohta ja ise tootma informatsiooni (ilmateated jmt.). Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon). Tööpuudust peetakse märgiks, et turul on midagi korrast ära. Kas ja kui, siis mida peab valitsus ette võtma? Selle kohta on majandusteadlaste soovitused vastukäivad. Olukordi, kus valitsus suudab midagi parandada, on tunduvalt vähem, kui arvatakse, ja tavaliselt teeb valitsus oma sekkumisega asja veelgi hullemaks. Sekkudes majandusse, tegutseb riik seadusandjana, omanikuna ja ettevõtjana. Seoses majandust vabastavate ja ümberkujundavate reformidega postsotsialistlikes riikides riigi funktsioonid muutuvad: omanikufunktsioon tõmbub koomale, vähenevad selle täitmiseks vajalikud kulud ja aparaat; riigi ülesandeks on majanduse arenguks võimalikult soodsa keskkonna loomine (vt. joonis 2.7.) Valitsuse esmaseks ülesandeks on majandustehinguteks ja üldse majandustegevuseks vajalike seaduslike raamide loomine
• Liit järgib kogu oma tegevuses oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid, organid ja asutused kodanikke võrdselt. Iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik. • Kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis. • Liidul on järgmised institutsioonid: Euroopa Parlament; Euroopa Ülemkogu; nõukogu; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Kohus; Euroopa Keskpank; kontrollikoda. • Ülemkogu ei toimi seadusandjana. • Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. • Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. 16 • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel.
1. Euroopa Ülemkogu (European Council) · Mitteametlikult nimetatakse ka ELi tippkohtumiseks · ÜK koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ÜK eesistuja ja komisjoni presidendiga. ÜK töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja · ÜK annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määrab kindlaks selle poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. · ÜK käib koos vähemalt 2 korda poole aasta jooksul. 2. Euroopa Ülemkogu · Ülemkogu valmistatakse ette ministrite nõukogu tasandil (EL Nõukogu). · Kuni LL jõustumiseni ei olnud ÜK ametlik EL institutsioon, vaid poliitiline institutsioon. · Erinevalt varasemast on ÜK-l pädevus võtta vastu ka õiguslikult siduvaid otsuseid, samas on lepingus selgelt sätestatud: ÜK ei toimi seadusandjana. 3. Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II6 Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega - olenevalt sellest, kuidas on aluslepinguga ette nähtud. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu kannab seadusandlikku funktsiooni, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes kaasa rääkida ka Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline
tagada effektiivsemat tööjaotust. Igal institutisoonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi personaalselt. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et üksgi isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses. Vabariigi põhiseadus sätestab, et riigikogu liige ei tohi olla ühesgi muus riigiametis. Põhimõte on selles, et isikul võib tekkida huvide konflikt kui tegutseda täidesaatvajana ja seadusandjana. Funktsionaalne võimudelahusus tähendab seda et riigi võimu erinevad funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahele: seadust annab riigikogu, täide viib valitsus, kohut mõistab kohus. Samas ei ole võimud kunagi täielikult lahus ning teineteisest sõltumatult. Ameerika põhiseaduses hakati kasutama "kontrollide ja tasakaalude süsteemi", mis tähendab seda, et ühel võimuharul on oma pädevuse piires võimalik teist võimuharu mõjutada, kontrollida ning osaleda tema tegevust oma
olevaks, kuivõrd välisleping (mitte Euroopa õigus) on vastuolus põhiseadusega, sest riivab intensiivselt parlamendisuveräänsuse ja demokraatia põhimõtet. Osapoolte nõudmised: Mida tahab õiguskantsler: Õiguskantsleri soovid võivad kattuda õigusteadlaskonna soovidega pidada põhiseaduse üle uus debatt. Samuti on õiguskantsler järjekindlalt soovinud tugevdada seadusandja legitimatsiooni s.h Riigikogu rolli seadusandjana vaidlustes, mis puudutavad Euroopa õigust. Mida valitsus tahab? Pigem on õige küsimus mida valitsus kardab? 1) laiemat mõju osalusele rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide töös (IMF, EBRD jne), 2) euroskepsise kasvu ja tugevat negatiivset mõju kuulumisele Euroopa Liitu, 3) positsioonide nõrgenemist oluliste asjade läbirääkimistel (sh kui palju Eesti saab vahendeid järgmisest Euroopa
organi kätte. Samuti aitab võimude lahusus tagada efektiivsemat tööjaotust. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus tähendab seda, et ükski isik ei saa samaaegselt osaleda mitme võimuharu tegevuses. Vabariigi põhiseadus sätestab, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Põhimõte on selles, et isikul võib tekkida huvide konflikt kui tegutseda täidesaatva võimu kandjana ja seadusandjana. Funktsionaalne võimudelahusus tähendab seda et riigi võimu erinevad funktsioonid on jaotatud erinevate organite vahele: seadust annab riigikogu, täide viib valitsus, kohut mõistab kohus. Samas ei ole võimud kunagi täielikult lahus ning teineteisest sõltumatult. Ameerika põhiseaduses hakati kasutama "kontrollide ja tasakaalude süsteemi", mis tähendab seda, et ühel võimuharul on oma pädevuse piires võimalik teist võimuharu mõjutada, kontrollida ning osaleda tema
Lisaks sellele on olemas nn algmõistus. Seda võib jumalusena tõlgendada. Algmõistusel on ka omad seadused. Seadused on tegelikult vajalikud seosed algmõistuse ja elutute objektide ja elusate olendite vahel ja omavahelisi seoseid elusate olendite vahel. Igal tasandil on nad isemoodi. · Seaduste liigid - Montesquieu eristab loodusseadusi ühiskondlikest seadustest. Neid, mille järgi inimesed elu korraldavad, on 2 liiki: 1) need, mida ise on loodud seadusandjana või ühiskonnas; 2) need, mida ise pole loodud loodud teiste inimeste või algmõistuse poolt. Mõtlemiskoht on selles, kui inimene enda jaoks seadused loob ja neid ei järgi. Sellele probleemile leiab Montesquieu vastuse loodusest inimesel on kalduvus mitte rippuda mingites käitumisvariantides, inimene on otsiva loomuga, kes võib enda jaoks pidevalt välja töötada uusi reegleid ja käitumismudeleid. · Rahvavaim ja selle liigid
annaabi.ee 
