Eesti lipu lugu
Samuti polnud endiselt lubatud peo juhtidel kanda sini-must-valgeid särpe.
Riigilipuks saamine
24. veebruar 1918. a - Sini-must-valgete lippude lehvides kuulutati välja
esimene iseseisvuse põhidokument.
Peagi surus saksa okupatsioon lipu taas põranda alla.
21. november 1918. a tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge
lipu riigilipuks.
27. juunil 1922. a kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu sini-must-valgele lipule
seadsandlikul teel riigilipu staatuse.
Riigilipu seadus
§1.Eesti riigilipuks on taevasinine (rukkilillesinine) -must-valge lipp. Lipu laiud
on ühelaiused. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Märkus: Riigilipu
normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit.
§2.Riigivanema lipuks on riigilipp, keskel - riigivapp.
§3.Riigiasutuste lipuks on riigilipp. Sellele lipule võivad asutused oma erimärke
asetada. Erimärgid ja nende koha riigilipul kinnitab Vabariigi Valitsus