Traditsioonilist kuluarvestuse metoodikat rakendades (kui jaotusbaasiks on ühikute arv) jaotuks T1 80% lisakuludest ehk 800 EUR ja T2 20% ehk 200 EUR lisakuludest. Oletame, et edasise analüüsi käigus selgub, et tootmise lisakulud on eranditult seotud seadmeseadistusega, sõltudes seadistuste arvust. T2 tootmisel on palju rohkem seadmeseadistusi ja need on ka palju kallimad, kui T1 tootmisel. Oletame, et T2 valmistamisega seotud tegelikud seadistuskulud olid 900 EUR ning T1 vastavalt 100 EUR. Nagu näeme, viib traditsioonilise kuluarvestusmetoodika rakendamine ekslikele järeldustele, kuna mahupõhine kulujaotus on vastuolus reaalsusega – lisakulude käituriks pole tegevusmaht, vaid seadistuste arv ja töömahukus. !!! Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestussüsteem, kus algul lisakulud seostatakse tegevustega ja seejärel kantakse tegevuskulud toodetele, teenustele või muudele kuluobjektidele, mis põhjustasid vastava tegevuse.
kasutatavad näitajad oleks korrektsed (turundus jt.osakondade vaheline koostöö). Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1) esialgsed kulud 2) juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel 3) lõpetav rahavoog. Kokkuvõte juurdekasvulise rahavoo kujunemisest Esialgsed kulud 1. Varade soetusmaksumus 2. Väljaminekud, mida ei kanta kuludesse (nt. investeeringud käibekapitali-suurenenud tootmisvarud; müügi organiseerimine) 3. Täiendavad kulud (nt. väljaõppele; seadistuskulud, mida muidu poleks tehtud) Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea jooksul 1. Käibe juurdekasv - lisandunud kulud 2. Tööjõu ja matejali kokkuhoid 3. Üldkulude kasv 4. Ärge arvestage makstavat intressi. Kui projekti finantseeritakse laenudega, tehakse seda diskonteerimisel nõutav tulumääraga Lõpetav rahavoog 1. Projekti likvideerimishind 2. Projekti lõpetamisega seotud kulud 3. Projekti esialgsetesse kuludesse arvestatud investeringute vabanemine (nt
tooteühiku kohta. 7.2 Muutuvkulu ühiku kohta on 20 ja püsikulu 4000. Leida a) keskmine kulu tooteühiku kohta; b) kui palju muutub keskmine kulu ühiku kohta, kui tootmismaht suureneb 100 ühikult 200 ühikuni; c) kui palju muutub keskmine kulu ühiku kohta, kui tootmismaht suureneb 200 ühikult 300 ühikuni 7.3 .Firma sai tellimuse 8000 mootorrattakiivrile. Tuleb muretseda seadmed, mis võimaldavad toota 30 kiivrit tunnis iga tööpingi kohta. Ühe tööpingi seadistuskulud on 200 kr. Peale tootmise käivitamist jälgib kogu liini üks inimene, kelle töötasu on 48 kr tunnis. Kulutusi töötasule võib nimetada talitluskuludeks. a) Avaldada kogukulude (seadistuskulud + talitluskulud) sõltuvus tööpinkide arvust. b) Kasutades näites 7.4 toodud loogikat, leida optimaalne tööpinkide arv. 7.4 Seadistuskuludeks (setup costs) nimetatakse seadmete ja tootmisruumide ettevalmistamiseks tehtavaid kulusid.
Leida keskmised kulud tooteühiku kohta. Ülesanne 7-2 Muutuvkulu ühiku kohta on 20 ja püsikulu 4000. Leida a) keskmine kulu tooteühiku kohta; b) kui palju muutub keskmine kulu ühiku kohta, kui tootmismaht suureneb 100 ühikult 200ni; c) kui palju muutub keskmine kulu ühiku kohta, kui tootmismaht suureneb 200 ühikult 300ni? Ülesanne 7-3 Firma sai tellimuse 8000 mootorrattakiivrile. Tuleb muretseda seadmed, mis võimaldavad toota 30 kiivrit tunnis iga tööpingi kohta. Ühe tööpingi seadistuskulud on 200 kr. Peale tootmise käivitamist jälgib kogu liini üks inimene, kelle töötasu on 48 kr tunnis (koos maksudega). a) Avaldada kogukulude (seadistuskulud + tööjõukulud) sõltuvus tööpinkide arvust. b) Leida optimaalne tööpinkide arv. Ülesanne 7-4 Talitluskulud on pöördvõrdelised tööpinkide arvuga. Viie tööpingi kasutamisel on talitluskulud 7000 kr kuus. Leida talitluskulude sõltuvus tööpinkide arvust. Kui suured on talitluskulud seitsme tööpingi kasutamisel?
annaabi.ee 
