Klemmplaadil ühendasime omavahel juhtmetega Rx ja Tx klemmid (vaata joonis 1) Seejärel käivitasime arvutis programmi Tera Term ja veendusime, et ekraanile ilmub klaviatuuril trükitu. Mõõtmiseks ühendasime ostsillograafi mõõteotsiku klemmplaadil klemme Rx ja Tx ühendava juhtme külge. Ostsillograafi maandusjuhtme aga klemmplaadi klemmi kirjaga G külge. Pärast ostsillograafil seadistamist ("CH1 menu" ja "Coupling DC" ning vertikaal 1 ruut=....mV, horisontaal 1 ruut=....µs.), seadistasime ka programmis Tera Term järjestikpordi seaded(menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oleks 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2. Iga brigaadi liige valis Lisa 1 olevast tabelist sümboli (tähe) milles ühtede arv oleks paaris. Ostsillograafi kasutades salvestasime selle sümboli edastuse liidesel. Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even:
Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: User1 numbriga 1001, User2 numbriga 1002, User3 numbriga 1003, User4 numbriga 1004. Konfigureerisime kõigile kasutajatele telefonid
Viimane aadress, levisaade (broadcast) - saadakse kui liita kasutatavate aadresside max arv esimesele kasutatavale aadressile. 3.2 Spektri mõõtmine Mõõtsime spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spektri, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditi alla suurt faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) oli ühendatud arvuti nr 5, mis laadis alla suurt faili. Meie oma WLAN tugijaam laadis alla seda sama faili. Seadistasime oma WLAN tugijaama kasutama kanalit 6, panime suurt faili alla laadima ning salvestasime spektri. Seejärel seadistasime oma WLAN tugijaama kasutama kanalit 4 ning laadisime alla sama faili. Jälle salvestasime spektri. On näha, et sagedusalad hakkavad kattuma, kui kanali suurust vähendada... Alguses, kui kanal oli 6, siis olid sageduskühmud üsna eraldi, kui kanali arv vähenes 4, hakkasid ka sagedused külgepidi kattuma, kühmud sattusid kokku. Spektritelt mõõtes tegime tabeli.
kasutusvõimalustega. 2. Kalibreerisime siduanalüsaator sobituse mõõtmiseks. Selleks ühendasime DUT ja DET külge mõõtmistel kasutatavad juhtmed kuid jätsime juhtmete teised otsad lahti. "Calibration" menüüs valisime "Create", vajutasime avanenud aknas "Read OPEN" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistasime vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitasime skaneering ("Single") ja nägime ekranil sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1. Sisendpordi sobituse graafik 3. Ülekandetegurite mõõtmiseks tuleb siduanalüsaatorit täiendavalt kalibreerida. Selleks
YKA3411 Instrumentaalanalüüs GK Gaasikromatograafia Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Töö kaitstud: 1 Töö eesmärk Tundmatu orgaaniliste ainete segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasi- vedelikkromatograafilisel meetodil. 2 Töö käik Koos praktikumi juhendajaga tutvusime kromatograafi tarkvaraga ja seadistasime vastavalt töötingimustele (split ratio). Kontrollisime aparatuuri valmisolekut tööks. Esimesena analüüsitakse alkaanide (C6 C10) segu. Saadud kromatogramm printisime välja ja määrasime iga alkaani retensiooniaeg. Tarkvaras muutsime seadistused ja tegime sama analüüsi kolm korda (3 paralleeli) tundmatu seguga. Prinditus saadud tulemuse abil määrasime piikide retentsiooniaeg, pindala (A) ja piigi laius nulljoone juures. 3 Tulemused Inertgaasi retentsiooniaeg to = L/µ
freesimiseks. Kinnitasime tooriku freespinki ning freesisime poldi kandid toorikut 60 º sammuga ümber oma telje liigutades. Seejärel kasutades soonetera lõikasime treipingis poldi pikkuse parajaks ning faasiteraga treisime poldi pea ning otsafaasi. Tsentripukki kinnitasime poldi keermestaja ning pöörlemis kiiruse valisime minimaalse ~80p/min. Viimaseks tööks oli silindrist haamri tooriku freesimine. Selleks kasutasime horisontaalfreespinki. Kinnitasime tooriku pinki ning seadistasime lõiketera kõrguse selliseks ,et tera lõikaks kuni 2mm kihi. Kordasime protsessi iga külje jaoks kuni saime sobiva kujuga detaili. Kuna freesides saadud servad polnud kvaliteetsed siis kasutasime servade silumiseks viili. 5 Keevitamine Kolmandaks tutvusime õppetöökodade käigus keevitamise praktilise osaga. Kolme korra jooksul keevitasime käsikaarkeevituse e
kude lõpp-punktid on @0,-45 ja @-45,0 punkti B suhtes. Ülesanne II Tihend 13 A(235,185) G B(235,65) Järgnevalt joonestatakse väliskontuuride sirglõigud, ringi kaared ja ringjooned pideva joonega. Samamoodi, nagu seadistasime joonetüübi CENTER, seadistame ka jooneliigiks pideva joone nimega CONTINUOUS, selle vahega, et seda jooneliiki pole vaja joonisesse laadida. Kuna standardid nõuavad, et telgjooned peavad lõikuma kriipsu kohalt, tuleb muuta põhimuutujat LTSCALE, vähendame teda (tuleb lihtsalt proovida!) ↵ (võib sisestada ka 0.4 ↵, s.t. täisosa nulli võib ära jätta, aga kümnendpunkt peab olema) Tulemus: Ülesanne II Tihend
annaabi.ee 
