ideaaltingimustes, mida tavalises kontoris kuskilt võtta ei ole. NB! Kõvakettad on suhteliselt raputus- ja löögitundlikud, kuid kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kokkuvõttes: ei maksa loota et mõni kõvaketas peaks vastu 200,000 tundi - see on umbes 20 aastat! Optimaalne kasutusaeg on kõvaketaste puhul ca 5 aastat ning pärast seda oleks mõtekas hakata otsima uut kõvaketast. Kõvaketta kontroller paikneb tavaliselt kiirel PCI lokaalsiinil. Arvutile saab paigutada ka mitu kõvaketast, aga seejuures tuleks arvestada kõvaketta ja siini tüüpi. IDE kettad on oma soodsa hinna tõttu küllalt laialt levinud, aga suurte piirangutega (max 504MB, ainult kaks kõvaketast jmt). EIDE- standard (Enchanced IDE) tuleb toime kuni 7,8GB ja nelja kõvaketta või alternatiivse kettaseadmega. SCSI ja selle edasiarendused (SCSI-2,
ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)
moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 2A Darja Pozdejeva OPTILISED SEADMED Referaat Haapsalu 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A Sisukord 1.CD-ROM..............................................................................................................................3 1.1.CD-R..............................
128 MB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu, on enamasti võimalik seda juurde lisada. Joonis 10 - Mälupesad Kettaseadmete ühenduspesad Igas personaalarvutis on olemas vähemalt üks masssalvestusseade, tavaliselt kõvaketas (HDD hard disk drive). Masssalvestusseadmete alla kuuluvad veel disketiseade (FDD floppy disk drive), CD-ROM seade, lindiseadmed (tape drive), magnet-optilised seadmed ja zip-draiv. Masssalvestusseadmete ülesanne on säilitada suuri andmehulki ka siis kui arvuti ei tööta (kõvaketas) ja võimaldada andmete mugavat transporti ühest arvutist teise (CD-ROM, floppy). Joonis 11 Kõvaketas koos kontrolleriga Joonis 12 Kõvaketta kontroller Tavaliselt ühendatakse salvestusseadmed emaplaadile IDE (Integrated Drive Electronics) ühenduspesade abil. IDE ei ole tehniliselt õige nimetus. Algne nimetus
...................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus .................................................................................. 4 Lugemis- ja kirjutamispea .................................................................... 4 Kontrolleri telg:..................................................................................... 4 Kettad ( Platter ): ................................................................................ 5 Kontroller ( Actuator ): ......................................................................... 5 Mootor: ................................................................................................ 5 Liidesed: .............................................................................................. 5 Korpus: ................................................................................................ 6 Kõvaketta füüsilised ja andmete suurused: ...............................
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. Helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass)
Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45. Kõvaketas seest. 3 Kettaruum ja kiirus * 2010
.............................................................. 51 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)..............................................................................51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus............................................................ 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System)...................................52 2 Mälu kontroller (Memory controller).................................................................................... 52 Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller).............................................................52 Siini kontroller (Bus controller).............................................................................................52 Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller)........................................................52
.......................................................................................................... 49 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)............................................................................... 51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus .............................................................. 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System) ..................................... 52 o Mälu kontroller (Memory controller) ...................................................................................... 52 2 o Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller) .............................................................. 52 o Siini kontroller (Bus controller) .............................................................................................. 52
.................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine.....................................................................................................69 7.6. Interneti uudisegrupid....................................................................................................70 8
haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jm halduseks. Cluster - Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust. iSCSI - internet small computer interface - võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada SCSI protokolli TCP/IP võrkudes. iSCSI on transpordikihi protokoll ning sellega paralleelselt on transpordikihi protokollidest kasutusel ka SCSI Parallel Interface protokoll ja Fibre Channel protokoll. iSCSI protokollil põhinevate salvestivõrkude ehitamine on juba muutunud odavamaks kui Fibre Channel võrkude ehitamine ning ära jäävad ka FibreChanneli ühilduvusprobleemid. RPO - recovery point objective = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad..
Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus.
t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
seadmeid saab ühendada ja lahutada ilma arvuti taaskäivituseta. USB-porti ühendatud seadmed saavad toidet selle pordi enda kaudu ning ei vaja välist toiteallikat. USB ilmus turule 1996. a. , kuid hakkas laiemalt levima alates 1998. aastast, kui sellega varustati iMac. USB 2.0 ehk kiire USB (Hi-speed USB) on välissiin, mis toetab andmekiirusi kuni 480 Mbit/s. USB 3.0 suurendab maksimaalset andmeedastamise kiirust kuni 4,8 Gbit/s. Jadaport (järjestikport, serial port) - port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid (kuigi enamik printereid kasutab paralleelporti).
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
Printereid klassifitseeritakse eelkõige tööpõhimõtete järgi, mida nad kasutavad. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile, erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: · paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, · trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning · juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printerite klassifikatsioon nende tööpõhimõtte järgi: Löökprinterid: Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Löökprinterid jagunevad omakoda kolme suuremasse gruppi olenevalt sellest, kuidas ja millega teostatakse löök. · Kõige levinum on maatriksprinter, kus vastu värvilinti, mille taga on paber, lüüakse
8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935-
võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane. Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2
Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek
Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja. Teatud aja järel lülitub tagasi aktiivolekusse · passiivolek
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer
lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu- komponentide omavahelise ühendamise füüsilist ja loogislist viisi. Füüsiline topoloogia määrab ära, kuidas seadmed on füüsiliselt omavahel ühendatud ja loogiline topoloogia näitab, kuidas andmed võrgus läbi seadmete liiguvad. Olenemata võrkude suurusest ja keerukusest koosnevad nad kolmest põhilülitusest: kahe seadme vaheline ühendus, siinühendus ja tähtühendus. Eristatakse siin-, ring-, täht-, ja puutopoloogiat või nende kombinatsioone. Tähttopoloogia Kõik tööjaamad on ühendatud kaabliga ühe keskseadme külge, milleks on tavaliselt HUB või mõni teine sama tööpõhimõttega seade
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Andmesõna pikkuseks on tavaliselt 8, 16, 32 jne bitti. dünaamilised Dünaamilises muutmälus säilib info MOSFETtransistori paisu mahtuvuse elektrilaenguna. Tavaliselt säilib see laeng lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Seepärast tuleb info säilitamiseks laengut perioodiliselt näiteks iga 2 ms järel uuendada (regenereerida).Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi
Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinavat tüüpi arvuteid: pihuarvutid (handheld PC); sülearvutid (laptop, notebook); lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); tööjaamad (workstation); suurarvutid (mainframe). Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid: Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st
IDE 1 pesad Mikroprotsessor ühendatakse vastavasse pessa AMD mikroprotsessor, põhimälumoodulid vastavalt DIMM mälupesadesse ning võrgutoite saab emaplaat toitekaabli abil, mis ühendatakse pessa ATX toitepesa. Kõvaketas ja CD-ROM seadmed ühendatakse kaabliga pesade IDE abil, kuvari adapteri saab siin ühendada AGP pessa ning ülejäänud lisakaardid PCI pesadesse. Ühendused pesade vahel on realiseeritud kiibistiku baasil, mis koosneb kahest kiibist: põhjasillast ja lõunasillast. Emaplaadi välisühenduste pesi kasutatakse klaviatuuri, hiire ja teiste välisseadmete ühendamiseks. Emaplaadil on ka VGA pesa, mille külge võib otse ühendada kuvari.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
