SUHTED Joonis. Inimene organisatsioonis (Schermerhorn, Hunt, Osborn; 1991, lk. 511). JUHTIMISE FUNKTSIOONID JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916) Fayol (1916)
segased, koalitsioon otsustamisel, puudub aeg ja ressursid probleemi ja alternatiivide igakülgseks vaagimiseks, arutelud vähendavad ebaselgust, läbirääkimised otsustavad valiku. (Perit) 30) Mida mõeldakse organisatsiooni kultuuri all? Kultuur on nn “liim”, mis hoiab organisatsiooni koos. Selle all võib mõelda hoiakuid, väärtuseid, traditsioone, juhtimisstiile, kirjutamata reegleid, suhtumist töötajatesse … R. Schermerhorn järgi võib süvakultuuri mõista järgnevalt: Lood (räägiad sündmustest, kus kajastuvd põhiväärtused); Kangelased (inimsed, kes kannavad endas põhiväärtuseid); Sümbolid (põhiväärtuseid tähistavad sõnd ja märgid);Kombed, rituaalid, keel (põhiväärtuseid kajastavate sündmuste tähistamine). (Riina PL) 31) Millisel eesmärgil kasutatakse SWOT-analüüsi? kaardistamiseks organisatsiooni tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte
keeruline, on vaja keerukat kontrollsüsteemi, et kõigest ülevaadet omada; omahinna minimeerimiseks. Kontrolli läbiviimine Kontrollimine algab eesmärkide püstitamisest ja standardite väljatöötamisest. Tehtud plaanidest tuletatakse kontrolliks vajalikud standardid. Järgneb perioodiline tulemuste mõõtmine ning tulemuste võrdlemine standardiga. Olenevalt kontrolli tulemustest senine tegevus kas jätkub, muudetakse standardit või tegevust. Joonis 44. Kontrollimise etapid (Schermerhorn, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi) 57 Kontrolli standardi võib määrata mitmeti organisatsiooni eesmärkide kaudu - kasum, müügitulem, mis on avaldatud näitajates; eeldus, et ollakse eesmärkidele pürgimisel järjekindel ja et see ongi ainus prioriteet; süsteemse lähenemise kaudu - organisatsioon koosneb teatud osadest, mis on mõjutatud sise- ja välisteguritest; standardid seostatakse välisteguritega, kusjuures
loodud visioonide saavutamiseks. Kotter käsitleb oma raamatutes eesmärgipärast juhtimist ja ametlikult võimult mitteametlikule võimule ehk autoriteedile üleminekut. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises (principle-centred leadership) eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta 263 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 210-216 264 Schermerhorn, J. Hunt, J, Obsborn, R. Managing Organizational Behavioral. John & Sons, 1988, lk. 396 265 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 211 märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine
annaabi.ee 
