MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepa...
Kultuurisümboliks, mille üle hiinlased ise kõige enam uhkust tunnevad, on teooria, mille kohaselt inimesed on looduse lahutamatu osa ning vaatamisväärsused nagu Dunhuangi koopamaalingud. Suur tähendus kalligraafial(Kalligraafia on kunstivorm, milles antakse kirjamärkidele väljendusrikas, harmooniline ja oskuslik kuju) Kalligraafia leiab kasutust kõikjal, kus eeldatakse käsitsi kirjutamist. Enne sulgede kasutuselevõttu raiuti kirjamärgid kivisse või suruti kepikese abil savitahvlile. Üsna pea võeti kasutusele kasetohule, vahale ning papüürusele kirjutamine. Esimesed suled olid valmistatud pilliroost. Keskajal oli põhiliseks kirjutusvahendiks linnusulg, peamiselt hanesulg. 18. sajandil võeti kasutusele terassulg. Hiina tähtsaim kivi ehitis? Suur Hiina müür(214eKr-17saj) 6000km pikk, 5,5m lai, 9m kõrge. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal
kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltlased olid vaesed, teenisid teisi inimesi ning said selle eest palka, aga orjad teenisid ka teisi inimesi kuid nemad selle eest palka ei saanud Piltkiri-kiri mille märgid sarnanevad lihtsalt piltidega Mõistekiri- kiri, mille märgid tähendavad konkreetset mõistet Silpkiri- kiri, mille märgid tähendavad üksikuid silpe Kiilkiri-kiri, mille märgid on vajutatud märjale savitahvlile ning need on kiilukujulised Babülon- jumala värav Hammurapi- kuningas babüloonias ning tema käsul tehti suur seaduste kogu Seaduste kogu- kokku kogutud ja korrastatud seadused Niineve- Assüüria pealinn Paabeli torn- babüloonia linna südamesse ehitatud 90m kõrgune tempel Babüloonia rippuvad aiad- babüloonia kuningalossi katusel ja külgedel olevad aiad Marduk- tuule ja tormi jumal, kes kaitses ka kuningaid Istar- taevajumalanna, ilu-armastuse ja sõjajumalanna, keda peeti ka
Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujunes linnatsivilisatsioonina. Linnades paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Esimesed riigid olid sumeri linnriigid. Ajaloo perioodid Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr. Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Pildid said tähistada nii sõnu kui ka silpe, kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu. Haridus Õpilased olid enamasti ühiskonna ülemkihist. Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma.
Ma nõustun nendega, kuid ma pean neile ka vastu vaidlema ,sest lõpueksam tuleb kõigil kirjutada. Ja kuidas sa muidu kirjutama õpid kui sa ei ole midagi lugenud. Raamatutest õppid kuidas lauseid paikudada, kuidas sõnastada lause paremini, jpm. Aga siiski nii palju lugemist koolis, saaks aru et iga veerand üks raama. Kahjuks sellist lõbu meile ei pakkuta. Üks vanimaid raamatud on säilinud Sumeri riigi ajast. Raamat oli kirjutatud kiilkirjaga savitahvlile. See näitab, et lugemis oskus on väga iidne. Niisiis, see oli lühike vastus küsimusele kas lugemist on vaja või ei ole vaja? Inimesed jäävad selle küsimuse üle veel kauaks arutama.
1. Lehekülg 97. 2. Aadu. 3. Martin Klein. 4. Kristjan Palusalu. 5. Maret ,Piret ,Pille ,Piia ,Andrus ja Rein. 6. Sest tuli minna dispanseriesse läbi vaatusele ,kus uuritakse kes ei ole haige ja kes ei ole hull. 7. Rahvamustrit. 8. Juta Koidla ,,Maasika". 9. Et puude otsast kostab lakkamatut linnulaulu. 10. Boriss Nikolski. 11. Jaak Urmet ja Lauri Vanamölder. 12. Tallinnas. 13. Paul Keres. 14. Juurvilja ladu. 15. Andres Jaakso 16. 1943. 17. Miks sul seljas ,kilpkonn. 18. Savitahvlile. 19. 3. 20. Ta polegi surnud. 21. 24.juuni. 22. Ülle Meister. 23. Otfried Preunler. 24. Jaan Talts. 25. Presidendid Arnold Rüüel ja Lennart Meri. 26. Etlemine. 27. Andrus Veerpalu ja Mart Poom. 28. Axel Roosmann 29. Maire Aher. 30. Kristjan Allik.
poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kiri kirjutati papüürusele. Maaliti papüürusele pintsliga. Tähtsa osa kultuurist moodustasid ka matmine ja palsameerimine. Kui suri silmapaistev mees, siis määrisid kõik naised pea ja näo mudaga, jätsid surnu majja ning läksid kõigi tema naissugulastega välja ja peksid end. Hiljem viidi surnukeha palsameerimisele. Mesopotaamia tsivilisatsioonile on tunnuslik kiilkiri, mis vajutati pehmele savitahvlile märja pulgaga, millel oli kiilukujuline ots Hariduse andsid preestrid ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida, see võimaldas neil teha karjääri preestri või riigiametnikuna. Kulruuri oluliseks osaks on ka templid. Arhitektuuriliselt võib Mesopotaamia templid jagada kahte tüüpi. Visuaalselt väljapaistvad olid kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid
d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" 2. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr) b. Vana- Babüloonia (1792-1595 eKr) · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele c. Uus- Babüloonia (626-536 eKr)
Paabeli uhkeks muutunud asukad. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud. 10. Pitsatsilindrid - sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. 11. Jumalanna Istarile pühendatud värav Babülonis. 12. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. 13. Jah. 14. Mesopotaamia skulptuurid olid savist voolitud või kivist raiutud. Vana-Kreeka skulptuurid raiuti ainult kiviplokist.
põhiliselt vallutuste teel. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid. Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Egiptlased kasutasid ehitustöödel geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Egiptus on vägagi tuntud püramiidide poolest, mis on ainus säilinud maailmame. Neid ehitati vaaraodele hauakambriteks. Usuti elu pärast surma ja hauakamber sisustati nagu Vaarao kodu, et ta saaks elada allilmas sama elu edasi. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis kirjutati pulgaga savitahvlile. Haridust jagas preester enamjaolt ühiskonna kõrgemale kihile. Õpiti kirjaoskust, matemaatikat, tähetarkust ning religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteoseks on Gilgameo*. Sammuti kujunes välja kuu kalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Kirjutati Hammurapi seadused, mis on esimene kirjapandud seadustekogu. Egiptus arenes Mesopotaamiast erinevalt, kuna olid erinevad looduslikudtngimused ja
Loendati karja, vilja ning see märgiti tavaliselt templis üles. Samuti pidasid preestrid arvet kümnise ning ohverdamiste suhtes. See kõik oli algne arvepidamine. Kui algselt oli arvestamine üsna kerge ja lihtne, siis ajaga koos on raamatupidamine muutunud palju keerulisemaks. Terve majandusarvestuse ajaloo vältel on kogu maailmas olnud kasutusel palju erinevaid arvestussüsteeme, mis igaüks on saanud nimetuse päritolumaa järgi. Esialgu märgiti loendustulemused savitahvlile, samuti papüürusele. Mõned kasutasid nööre selleks(Kipu süsteem), Hiinas aga arvelauda. Et arvepidamine lihtsamaks muutuks, võeti kasutusele VII sajandil e.m.a raha ning sellele määrati kindel väärtus nüüdsest jäi ära tülikas kulla kaalumine . Lihtsustus ka kogu varanduse arvestamine ning maksundus. Arve pidamine on olnud üsna sarnane läbi ajaloo. Ehkki tänapäeval on see keerulisem, siis põhimõte on jäänud samaks. Üles märgiti raha ning muude
a vaaraol. Naise vara jäi naisele 6 ) Egipt : hierogrüüfid, 1 % elanikkonnast oskas kirjutada, papüürus, haridus polnud kättesaadav. Arstiteadus,, päikesekalender, geomeetria novellid ,, sinuge jutustus ,, Meso: kasutusel kiilkiri, laiem levik , matemaatika, astronoomia, kirjandus, kuukalender Sumerid-tsiviliaatsiooni rajajad, ratta kasutuselevõtt, kasutasid piltkirja, meso elanikud Tsikuraat- astmiktempel Kiilkiri-pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga Hammurapi koodeks- Uruk, Ur, Kis- Sumeri linnriigid, tähtsamad Sargon- Akadri riigi looja, muutus Mesos ideaalse valitseja sümboliks Hammurap- Babüloni kuningas Assur, Ninive- Asüüria riigi pealinnad Assurinpal-viimane võimas asüüria kuningas, lõi niineve raamatukogu Nebukadenetsar II- Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas. Vallutas palju
silmapaistvaid tulemusi? Miks just neis valdkondades? Arstiteadus,kirjandus,geomeetria,astronoomia. 11. Millisteks perioodideks jagatakse Mesopotaamia ajalugu? Sumerid,Akadi riik,Vaba-Babüloonia riik,Assüüria impeerium,Uus-Babüloonia 12. Miks nimetatakse Mesopotaamia tsivilisatsiooni ka savitsivilisatsiooniks? Kasutusel oli savi,enamus asju tehtigi savist. 13. Selgita Mesopotaamia kultuuriga seotud mõisteid: kiilkiri - kiili taolise pulga otsaga savitahvlile tehtud kiri tsikuraat - astmiktempel 14. Iseloomustage Mesopotaamia jumalate panteoni. Milliseid jõude kehastasid Mesopotaamia jumalad? Taevajumal Anu,vetejumal Ae,Babüloni jumal Marduk. 15. Anna hinnang teaduse arengule Mesopotaamias. Too näiteid. Matemaatika,astronoomia,ennustamine 16. Mis olid Mesopotaamias kestvamad, kas poliitilise ühtsuse või poliitilise ebastabiilsuse ajajärgud? Miks? Ebastabiilsust oli rohkem 17. Milles seisneb Hammurapi seaduste tähtsus?
samastatud kuningat jumalaga. Tema ülesanneteks oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna, millest madalamale jäid orjad ja rentnikud. Egiptuses kujunes välja piltkiri, mille märkideks on hieroglüüfid. Peamine kirjutusmaterjal oli papüürus. Kirja keerukuse tõttu oli aga kirjaoskuse omandamine vaevaline, seega oli kirjaoskajaid ainult üks protsent. Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri, mis kujutas pehmele savitahvlile pulgaga märkite vajutamist. Ninivenest on leitud suur savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Tähtsaimad jumalad, keda Egiptuses kummardati ning kuningavõimuga seostati, olid Amon-Ra, Horos, Osiris ja Seth. Väga oluline oli mumifitseerimine see pidi tagama surmajärgse elu. Hauakamber, milleks oli vaaraotel püramiid, pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis
suurimaks ja silmpaistvamaiks linnaks. Sumeri linnriigid - iga linn moodustab oma- ette sõltumatu riigi, tihti olid linnriigid sõja- jalal, sp. olid linnad ümbritsetud müüridega, igal linnriigid oli oma kaitsejumal. Valitsemine - Võim kuulus kuningale - kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seadusekandja, kohtumõistja. Kuninga võim oli jumalate kaitse all. Preesterkond hakkas oma iseseisvust kaotama. Kiri - kiilkiri - kirjutati pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilkuju- line ots. Haridus- hariduse andmine oli eeskätt preesterkonna hoole all. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus-Matemaatika - kasutati kuus- kümmendsüsteemi. Oskasid arvutada keerukaid ülessamdeid. Astronoomia-oli lahutamatult seotud taeva- kehade järgi ennustamise e. astroloogiaga. Kuukalender. Surmajärgsus-Inimene elab edasi oma lastes.
elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptusel ja Mesopotaamial oli samuti erinev kiri. Egiptlased kasutasid hieroglüüfkirja. Hieroglüüfid kujutasid endast seletavaid märke ning neid kirjutati papüürusele. Kasutusel oli ligi 1000 hieroglüüfi. Mesopotaamias arenes välja kiilkiri. Oma nime on see saanud sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuse hieroglüüfidega võrreldes tegi Mesopotaamia kiilkiri aja jooksul palju suurema arengu. Mõlemas tsivilisatsioonis oli arenenud teadus, kuid erinevates valdkondades. Egiptuses oli kõrgelt arenenud arstiteadus e. meditsiin. Nimelt osati teha keerulisi silmaoperatsioone ning osati palsameerida inimesi, mis oli oluline ka surmajärgsuse mõttes. Kasutusele võeti ka päikesekalender ning teati ehitustöödeks tarvilikke
Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid. Nendes riikides kasutati aga endiselt sumerite kiilkirja ja asutati ka nende jumalaid 1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid. • Hammurapi lasi ka koostada põhjaliku ja karmi seaduste kogu. • Suurriik lagune
lihtsustatud, isegi nagu puise vormiga, kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad - inimene leidis endale kujus "asendaja", kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui kiilkiri arenesid välja piltkirjast, kuid kiilkiri tegi läbi palju suurema arengu. Kiilkirjas vajutati märgid savitahvlile pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuses oli kirjutusmaterjalina kasutusel aga papüürus, millele kirjamärgid tehti pintsiga. Hieroglüüfkiri oli väga raske ja märke oli väga palju, kiilkirjas märkide arv aja jooksul suurenes. Mõlemas tsivilisatsioonis kasutati kirjutusmaterjalina ka kivi. Nii egiptlastel kui ka mesopotaamialastel oli palju jumalaid mida nad austasid. Egiptuses ilmnesid jumalad nii looma kui ka inimese kujul, kuid peaaegu kõik Mesopotaamia jumalad
,,Gilgames" Kirjandusteose analüüs Sumerite eepos ,,Gilgames" on maailma vanim eepos, mis kirjutati kaheteistkümnele savitahvlile ja see koosneb umbes kolmest tuhandest reast, millest loetavad on tuhat kakssada. Teose peategelase prototüüp valitses umbes 5000 aastat tagasi Mesopotaamias Uruki linnas. Jutustuse alguses polnud Gilgames hea ja suuremeelne valitseja, vaid pigem rõhus rahvast. Ta oli pannud inimesed Urukile müüri ehitama, et linna kaitset tõhustada. Legendid Gilgamesist hakkasid levima pärast tema surma ja kui leiutati kiilkiri, pandi kirja ka lood tema vägitegudest
Linnu kujunes välja järk-jägult ja ehitati pikka aega aga Babülon ehitati kuningas Nebukadnestari ajal plaani järgi ristkülikukujuliste kvartalitega, müüridega piiratud. Sõjavägi:Kaasikud, soomustatud raskeratsavägi, vabade talupoegade jalavägi. Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti
üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses (tegid üsna keerukaid silmaoperatsioone). Kirjanduseteostest oli silmapaistvaim ,,Sinuhe jutustus". Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning kirjandust. Tähtsaimaks kirjandusteos on ,,Gilgames". Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Väga tähtsal kohal olev
Kunstiajalugu 1. Kunsti liigitus: Millised kunstiliigid kuuluvad rakendusliku kallakuga kunsti alla, millised kujutava kunsti alla? a. Arhitektuur, tarbekunst, disain b. Maalikunst, skulptuur, graafika 2. Nimeta kunsti tekke põhjused (3) esiajal. Taheti ennast emotsionaalselt väljendada. Maagia ja usk (animism). 3. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teadaolevat inimest kujutavat skulptuuri? Kui vana, kus praegu asub? Kirjelda. Nimetatakse Willendorfi Venuseks, vanuseks on umbes 25000 eKr., asub praegu Viini Loodusmuuseumis. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened kä...
tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung.
tekste. Kirjaoskus oli vaieldamatu privileeg ning see sai tõenäoliselt osaks vaid ühele protsendile kogu maa elanikkonnast. Õppimine algas Egiptuses juba kodus ja jätkus erinevates koolides. Egiptlastel olid ka head teadmised geomeetrias, arstiteaduses. Arhitektuur oli väga eriline, kuna enamus ehitisi rajati suures osas uskumuste mõjul. Mesopotaamiale oli iseloomulik kiilkiri, mis sai oma nimetuse sellest, et märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuseski peamiselt templite juures. Õpiti lugema, kirjutama, matemaatikat, kirjandust. Mesopotaamias oli heal tasemel matemaatika, astronoomia. Seal täheldati huvi ka teadmise enese vastu. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia vahel esineb väga palju sarnasusi, leidub ka mitmeidki erinevusi. Näiteks asukoht, kiri, religioon jne. Mõlemad riigid on meie eludes suurt rolli mänginud, kasvõi kunstis
ainult looduslikele oludele , misesest ,et põlluharimiseks peab natuke rohkem vaeva nägema . Kiri kujunes mõlemas piltkirjast , mis on kõigile enamasti teada . Egiptuses oli hieroglüüfid , mis meenutavad piltkirja . See kiri oli küllaltki keeruline ja kasutusel oli 1000 märki .Selgeks sai selle täiesti väga vähesed , kuna se oli raske ja vaesematel rahvastel ei olnud selle jaoks piisavalt raha ,et koolis õppida . Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri .Kirja kirjutati savitahvlile ja pulgaga ,millel oli kiilukujuline ots . See kiri ei olnud nii raske nagu hieroglüüfid . Paljud said selle selgeks ja teadsid , mida miski sümbol või märk peaks tähendama . Selle kirja peamised asutajad olid sumerid . Mina isiklikult ei tahaks kumbaki neist õppida , kuna see nõuab palju tööd ja vaeva ,samuti kannatust . ,,Jumalate tegevusväli on piiramatu .Nad võisid liikuda nii taevas kui maa peal," lausub õpiku lause . Et jumalaid paluda ja
vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest. Kutsuti kokku plaanitud vallutusretkede või välisohu korral. Riigi hiilgeajal moodustati alaline elukutseline armee, mis oleks alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid.
4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5. Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 17. Mesopotaamia kultuurisaavutused: *kiri, kirjandus- kiilkiri(märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulgaga), koolid templite ja preestrite juures, raamatukogu, kangelaseepos: Gilgames (säilinud, 1000ekr akadikeelne) *Teadus: matemaatika kõrgel tasemel, astronoomia astroloogia,*Arhidektuur- puudus kütus, ehitati aint päikesekäes kuivatatud savitellistest- lagunes kiiresti (tempel, tsikuraat, paabeli torn, lossid) *Kujutav kunst- maali ja reljeefi kasutati hoone kaunistamiseks, friisid, meso kunst e omast algelisem, mosaiik, dekoor, maalikunst
Ta edendas põllu viljakust.Ühiskond-kõik pidid täitma valitseja korraldusi ja nii Maailma ja inimese loomine-Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle.Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite.Kiri ja haridus-Kasutati kiilkirja märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames
· Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks · Saviga vooderdati ehitisi
Tutanhamoni haud oli üks väheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal tühjaks ei varastatud ja mis avastati ning avati 1922a. 17. Milliseid esemeid leiti Tutanhamoni hauakambrist? Miks need üldse sinna olid pandud? Troon, valitsejakepid, kaarik, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Kuna vaaraod uskusid, et sel viisil on neil igavene elu ehk elu pärast surma. 18. Mida tähendavad mõisted? Kiilkiri - hakati tekste kandma kolmekandiliste krihvlitega, pehme pinnaga savitahvlile ja siis omandasid jooned kiili kuju. Greif - see suursugune elukas oli segu kahest teisest suursugusest ja võimsast loomast. Tal olid kotka pea ja tiivad ning lõvi keha. Püloon - Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravaehitis. Muumia - konserveerunud surnukeha. Surnukehad on säilitatud kas rituaalsetel eesmärkidel konserveerimise tõttu või on konserveerunud tänu erilisele keskkonnale. Tarbekunst - tegemist on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus, tarbekunsti on sageli
Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes. Hariduse andmisega tegelesid Egiptuses preestrid ja templid. Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida
Naisel mitte ühtegi suhet rohkem * mees otsustas kõike * vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid
suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kuningas, väärib kahtlemata esiletõstmist. See on õpetlik lugu sellest, kuidas metsikuses saab hakkama tsiviliseeritud Gilgamesh ning metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust
vaimude peletamiseks. A Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks, E 31 saj. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on e.m.a. hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. savitahvlile, nahale ja papüürusele. P G A Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks, E Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud
Egiptlastest erinevalt, ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamlased lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal. Pärast surma ootas kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Usuti, et surnud söövad seal savi ja põrnu nind neil on tiivad nagu lindudel. 9. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Kiri täiustus aegamööda ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv aga vähenes algperioodil rohkem kui 1500-lt mõnesajale. 10. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Ntx: Gilgamez 11. Mesopotaamias oli suhteliselt kõrgel tasemel matemaatika. Arvutamisel kasutati kuuekümnendüsteemi, mis on tänapäevani käibel
lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja. 1) maailma vanima kirjasüsteemi kiilkirja 2) maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratta Silinderpitsatid ja pitsatkivid need valmistati marmorist ja kalliskividest. Pitsatkivi savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis. Vana-Mesopotaamia arhitektuur · Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linna kindlustused
Astronoomia- tehti taevavaatlusi ennustamiseks kui ka aja arvamiseks.Kujunes kuu kalender.Tunti hästi planeetide trajektoore.Osati ennustada kuu-ja päikesevarjutusi.USK-Jumalad olid inimlikud ja suurte peredena.Nad olid surematud ja ülivõimsad.Kardeti surma ja sellele järgnevast ei oodatud head.Karistati ka enne surma.KIRJANDUS-Sumerite poolt kasutusele võetud ja kogu Mesopot. tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nim. sellest,et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots.17)Pärsia valitsemine ja usk:Pärsia suuurriigi rajas kuningas Kyros II(559-529eKr)Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist,siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopot.V sajandi algul eKr üritasid kuningad Dareios (521-486eKr) ja Xerxes(486-465eKr)vallutada Kreekat ,kuid said kreeklastelt lüüa.Pärslaste varane usk oli üsna sarnane India usuga
Marduk- Babüloni jumal 4) Kiri nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Egiptus: Kõige vanemad kirjamärgid on hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud. Oluline oli üleujutuste aeg paika panna. Geomeetria-
mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid. Mesopotaamia- Kasutasid kiilkirja (pehmele savitahvlile vajutati märke pulgaga, millel oli kiilukujuline ots). Haridust jagas preesterkond jällegi enamjaolt ainult ühiskonna kõrgemale kihile. Suurt tähtsust omas kirjaoskus. Peale kirjaoskuse õpiti ka matemaatikat, tähetarkust ning valdavalt religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteos on Gilgame. Samuti kujunes välja kuukalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi.
Egiptuses kujunes kiri välja IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid hieroglüüfid on tõenäoliselt piltkirjast välja arenenud, sest meenutvad väga piltkirja. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine oli keeruline, kirjutati nendega põhiliselt poliitilise ja religioosse sisuga raidkirju ja teisi esinduslikuma sisuga tekste. Ka Mesopotaamia kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamia tsivilisatsioonile tunnuslik kiilkiri on saanud nimetuse sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Kiilkiri tegi läbi suurema arengu, kui Egiptuse hieroglüüfid, sest seda kohandati erinevatele semiidi keeltele. Kirjanduses viljelesid egiptlased lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks, mis kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiatest. Kuulsaim Egiptuse kirjandusteos on ''Sinuhe jutustus'', mis oli kirjutatud minavormis. Mesopotaamia kirjandus on hästi säilinud, sest Assüüria kuningas
Hakati tegema kunstlike niisutusi ja loodi niisutussüsteeme. Kasvatati nisu, lina ja vahetati teiste riikidega -> head suhted. Kasutati ka transportimiseks. 11. Mesopotaamias oli kolm õigusliku seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi seaduste järgi oli pereisal suur võim (perekond oli patriarhaalne) ja võrdsete seisuste vahel kehtis ,,Silm silma, hammas hamba vastu" reegel. 12. Mesopotaamias kujunes kiilkiri (arenes Sumerite piltkirjast). Pehmele savitahvlile vajutati märgid kiilikujulise otsaga pulgaga. Palju märke tähistasid silpe. 13. Mesopotaamia teadus oli eelkõige tarvilike teadmiste ja võtete kogumine. Ei tehtud teoreetilisi üldistusi. Matemaatika (kuuekümnendüsteem, numbrite järjekord). Astronoomia (taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks -> kuukalender). 14. Mesopotaamia panteon (jumalate kogum) on sumeri päritolu. Peaaegu kõik olid inimesekujulised ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Neid kujutati ette suure
Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud (kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse). Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus). Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp- mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid.
Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 17. Milliseid esemeid leiti Tutanhamoni hauakambrist? Miks need üldse sinna olid pandud? Troon, valitsejakepid, kaarik, õlilambid ja paljude jumalate kujud. Kuna vaaraod uskusid, et sel viisil on neil igavene elu ehk elu pärast surma. 18. Mida tähendavad mõisted? Kiilkiri- hakati tekste kandma kolmekandiliste krihvlitega, pehme pinnaga savitahvlile ja sis omandasid jooned kiili kuju. Greif- lõvi-kotkas Püloon- pidulik väravehitis Muumia- konserveerunud surnukeha. Surnukehad on säilitatud kas rituaalsetel eesmärkidel konserveerimise tõttu või on konserveerunud tänu erilisele keskkonnale. Tarbekunst- viitab, et tegemist on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus.Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi. Töö esitamise tähtpäev on 6. detsembel 2008 Kaidi Kiidemaa 10E klass
poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal ja pilk on suunatud üle vaatajate peade. Tööd, mis kujutavad vaaraosid ja jumalaid on suursugused, võimukad, stiliseeritud. Võisid olla edasi antud nii istuvas kui ka seisvas asendid ja Skulptuurid, mis kujutasid lihtrahvast, linde, loomi on väiksemad, elavamad ja loomulikumad. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Papüürus on kuni viie meetri kõrguseks kasvav lõikhein, mis kasvab Niiluse delta soistel aladel, ning millest tehti paberit, paate, korve, köisi. Papüüruseks nimetatakse ka sellest taimest tehtud kirjutusmaterjali. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat eKr ja sellest kujunes üks Vana-Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Papüürus oli väga habras ja õrn materjal, ning ei kannatanud murdmist ja õmblemist, siis
Osiris- viljakuse jumal, surnute valitseja Isis- Osirise õde ja abikaasa Seth- Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul Püha loom olid skarabeus. Templis- koht kus inimene saab jumala eest hoolitseda , kõik rituaalid jäid rahvale varjatuks Oli kindel ettekujutus elust päras surma. Lahkunu jätkas samasugust elu mida ta eluajal elas. Keha säilitamine. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal. MESOPOTAAMIA Kiilkiri- pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga. Tegi läbi suurema arengu kui Egiptuses- algul mõisted, hiljem silbid. Haridus- preesterkonna hoole all, koolid rajati templite juurde, kõikidest ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus. Matemaatika- kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia- taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia, kujunes kuukalender, 12 kuud.
ringmüüri ja kanaliga, kuhu voolas Eufrati jõe vesi. Uruki linn oli kõige suurem müüriga piiratud paik. Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust maa-ala. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Nippuri linn oli üks sumerite tähtsamaid keskusi. See oli ilmselt algusest peale loodud kindla plaani järgi. Selle tunnitus on savitahvlile kraabitud linnaplaan, kus on selgesti ära toodud tähtsamate keskuste, tsikuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Eriti tuleks tähelepanu pöörata linna ümbritsenud ebakorrapärasele müürile, mille looked ja nurgad linnaplaani peale kantud olid. Viimane asjaolu annab tunnistust mõõdistamise kõrgest tasemest ning headest oskustest, aga ka vajaminevate tööriistade olemasolust. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud
selle kõrval oli ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. rahvakoosolek valis igal aastal ka riigiametnikud kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu sõjakorral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv, see tugevdas kodanike ühtsust · Kreeta kultuur. Kuna kreetlased kasutasid savitahvlile vajutatud siplkirja, mida tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.Kultuuri põhiline iseärasus on kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika.
Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad inimene leidis endale kujus " asendaja " , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus. Palvetajate kujukesed Pitsatsilinder. Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Kiilkiri. Kiilkirjatahvel. Sumer, u. Kiilkirjatahvli fragment
· Sumerid lõid ka maailma vanima eepose "Gilgames" · Härg on kujutatud üsna võimatus poosis, kuid liikuva ja pisut koomilisenagi Enkidu metsmees, kelle Jumalad voolisid, et ta isemeelset Gilgamesi ohjeldaks Humbaba seedri- metsade valvur Savitahvel kirjaga · Sumerid võtsid piltkirja asemel kasutusele kiilkirja · Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas Sargoni I juhtimisel Sumeri riigid ja rajasid Akkadi riigi · Seda peetakse akadi
annaabi.ee 
